Psühhiaatriakliiniku patsient päästeti haigla katuselt

Pärnu haigla. Foto: Gertrud Alatare

Laupäeval, 2. juunil kella 19 aegu kihutasid Pärnu haigla ette politseipatrullid ja päästjad, kuna häirekeskusesse helistanu teatel jalutas raviasutuse katusel inimene.

Psühhiaatriakliiniku patsient oli läinud katusele peamaja trepikoridori akna kaudu. Olukord lahendati kiiresti ja kindlalt.

Pärnu haigla ravijuhi Veiko Vahula sõnutsi jõudis teave haigla peahoone teise korruse katusel olevast inimesest haigla turvatöötajani kell 18.53. Häirekeskus sai ärevast olukorrast teate kell 18.57. Operatiivteenistused jõudsid kolm minutit hiljem.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Andra Jundase teatel said politseinikud naise katuselt kätte ja tõid ta turvaliselt ja tervelt alla. “Olukord lahendati koostöös haigla töötajatega kiiresti,” kinnitas Vahula. Ehkki kohale ruttasid päästjadki, ei läinud politseil nende abi tarvis.

Ravijuhi ütlust mööda oli tegemist psühhiaatriakliiniku niisuguse patsiendiga, kes oli haiglas ravikokkuleppega. See tähendab, et ta võis vabalt liikuda. Samuti polnud ta tahtest olenematul ravil.

Vahula tõi esile, et haigla on rakendanud patsientide ja töötajate turvalisuse tõstmiseks vastavalt võimalustele eri meetmeid. Näiteks statsionaarsetes osakondades on aknad lukustatavad ja hoones pidevalt kaks turvatöötajat.

Psühhiaatriakliiniku osakondades, kus ravil viibitakse tahtest olenematult, kehtivad ravijuhi kinnitusel kõrgendatud turva- ja valvemeetmed. Neist hoolimata pole tema sõnutsi aga iialgi võimalik välistada, et haiglaravil isikud või nende külastajad ei tee ärevaid olukordi põhjustavaid otsusi. “Sündmustele reageeritakse vastavalt isiku terviseseisundile ja tegevuse motivatsioonile,” lisas ravijuht.

Haigla töötajad analüüsivad, kas hiljutise äreva juhtumi tõttu peab nüüd midagi ette võtma. “Tuleb mõista, et patsientide ohutuse tagamiseks tuleb eri olukordades rakendada teineteist välistavaid meetmeid,” sõnas Vahula. “Näiteks kõigi akende ja uste sulgemine võib küll vähendada soovimatuid sisenemisi ja väljumisi, kuid see võib seada patsiendid ja töötajad ohtu tulekahju korral.”

Terviseameti järelevalveosakonna juhataja Mihhail Muzõtšin:

Tervishoiuteenuse osutaja rakendab psüühikahäirega isiku suhtes ohjeldusmeetmeid psühhiaatrilise abi seaduse alusel juhul, kui isiku psüühikahäire tõttu valitseb otsene enesevigastuse või vägivallaoht ja muud moodused oht kõrvaldada, sealhulgas vestlus, veenmine ja suuline rahustamine, ei ole osutunud küllaldaseks.

Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud järgmiseks tööpäevaks pärast ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist teavitama terviseametit igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine kestab üle 24 tunni järjest.

Info nende juhtumite kohta on oluline järelevalve tegemiseks. Kuna teatatakse ainult nendest juhtumitest, kus ohjeldamine on ületanud 24 järjestikust tundi, tehakse meile sellelaadseid teatisi võrdlemisi harva.

Terviseamet ei ole seni tuvastanud, et seda protseduuri oleks põhjendamatult rakendatud. Pigem võivad probleemid olla seotud ohjeldatud patsiendi jälgimisega.