Seitse aastat tegutsenud Pärnu veepatrulli tööpäevad on seni möödunud võrdlemisi rahulikult, rikkumiste arv aastas jääb kahekohaliseks.
Kodukandi rahvas jätab veepolitsei tööta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna korrakaitsestruktuur on viimastel aastatel seoses ühise politsei- ja piirivalveameti tekkega tugevalt teisenenud, polnud detailset statistikat võimalik hankida. Tänavusel navigatsiooniperioodil, mis algas aprillis, on alustatud menetlust kahel korral: päästevarustuse puudumine ja laevadokumentide esitamata jätmine.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindajal Hedy Tammelehel oli rõõm tõdeda, et tänavu taaselustatud veefestival “Watergate” ei toonud lisa. “Festivali nädalavahetustel patrulliti Pärnu sadama akvatooriumis ja turvati regatti, ühtegi rikkumist ei täheldatud,” sõnas ta.
Märulifilmidest tuttavaid kaadreid ei näe
“Eks ta nii ole, et lõviosa rikkumistest on seotud turvavarustusega, peamiselt aegunud päästevest või rakett. Samuti on olnud juhtumeid, kus tegu on vale kategooria vestiga,” iseloomustas piirivalve vanemkonstaabel Renee Jüriso olukorda.
Peaasjalikult kontrollibki veepatrull nõutavate dokumentide ja turvavarustuse olemasolu ja mõõdab väikelaevajuhtide joobe astet. Vahel kaasatakse veepolitseinikke purjevõistluse sujuvat kulgemist tagama, kuid verd tarretama panevaid ja adrenaliinimeetrit põhja viivaid situatsioone esineb haruharva.
“Tõepoolest, kaaperdamised jäävad minu teada rohkem sinna Somaalia kanti ja need vähesed varastatud veesõidukid transporditakse sihtpunkti üldjuhul maitsi, seega: hollywoodlikke tagaajamisstseene siinmail ei kohta,” nentis Jüriso.
Talv isegi töisem
Vajaduse puudumine ongi peamine argument, miks patrullalust silmab Pärnu jõel ja lahel võrdlemisi harva. “Isegi, kui kaatrid parasjagu liikvel pole, peab kordonis 100protsendine valmisolek veele minekuks säilima,” rääkis Jüriso. Elu on näidanud, et rohkem väljakutseid tuleb ajal, kui jõge või merd katab õrn jäämüts.
”Talviti, kui kaater puhkab, tuleb meil tegelda enam päästetöödega, patrullimas käime vaid jäälemineku keelu ajal,” konstateeris Jüriso paariline, samuti piirivalve vanemkonstaabel Sigrid Lainela.
Ekslik on ka ühiskonnas levinud arvamus rannakaluritest kui padujoodikutest ja seaduste eirajaist. Vastupidi, varahommikused meresõitjad järgivad ohutuseeskirja niisama usinalt nagu esimese klassi õpilane õpetaja juhiseid septembrikuus.
“Kalurid on targad. Karistused rikkumiste eest on karmid, pealegi on nad kõik teada-tuntud mehed, neil puudub mõte eeskirja rikkuda ja nad saavad sellest väga hästi aru,” tunnustas Jüriso. “Joobes peaga roolivad ikka rohkem lõbusõitjad, puhkajad, kuid eks needki ole üksikjuhtumid,” lisas Lainela.