Soome vahetusõpilane õppis Vändras kuduma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tänu ühisele huvile käsitöö vastu leidsid pereema Tiiu Luur ja vahetusõpilane Riikka kiiresti kontakti.

FOTO: Urmas Luik

Väikesest Soome külast pärit Riikka Anneli Kokko (17) läbis kümnenda klassi Vändra gümnaasiumis, õppides tundma nii eestlasi kui eesti keelt.

Agne Luur ja Riikka Anneli Kokko (paremal) võtsid ajakirjaniku vastu koogiga.

FOTO: Urmas Luik

Eestisse tuli Riikka õppima, kuna sai õpilasvahetust korraldava organisatsiooni YFU stipendiumi. “Rääkisin vanematele juba mitu aastat tagasi, et tahaksin välismaale õppima minna, aga õpilasvahetuse kodulehelt hindu uurides vastasid nad mulle: “Unusta ära!”,” räägib Riikka naerdes.

Eelmisel aastal avastas soomlanna noori vahendava organisatsiooni kodulehelt võimaluse taotleda stipendiumi. “Täitsin ankeedi ära ja mind kutsuti intervjuule. Varsti saingi teada, et olen valitud,” sõnab neiu tagasihoidlikult.

Eestisse jõudnud, sujus läbisaamine majutusperega suuremate raskusteta. Alguses oli tüdrukul veidi keeruline vahetusemaga kontakti leida: nimelt on vahetusema Tiiu Luuri inglise keele oskus üsna kesine. Üsna pea ei olnud see aga enam probleem, kuna Riikka on kiire õppija ja pärast jõule oli soomlannal eesti keel suus.

Eesti keele kiire omandamise tõttu nurjas Riikka peagi vahetusema lootuse edendada suhtlemise kaudu enda vanima poja inglise keele oskust. Nimelt oli just soov parandada vanima poja õppeedukust inglise keeles üks ajendeist, mis Luurid vahetusõpilase võtmise peale mõtlema pani.

Koduse eluga oli Riikkal kohaneda üsna lihtne, kuna soomlaste harjumused ei erine eestlaste omadest kuigi palju ja üsna pea koheldi tüdrukut kui pereliiget.

Käsitööhuvilise vahetusema juhendamisel tegi soomlanna isegi näputööd. “Mõni aeg tagasi kudus Riikka siin ühe paari kindaid, mille ta juba Soome saatis,” jutustab vahetusema Tiiu, uhkusenoot hääles.

Vaatamata nii kultuuritausta kui keelelisele sarnasusele, erinevad eestlased soomlastest nii mõneski. Riikka sõnade järgi on müüdil eestlaste kinnisusest ja tagasihoidlikkusest tõepõhi all. “Arvasin varem, et soomlased on tagasihoidlikud, aga siia tulles sain aru, et see pole üldse nii, eestlased on veel vaiksemad,” lausub ta.

Siinses koolis oli soomlannal alguses üsna keeruline hakkama saada. “Keegi ei tahtnud minuga inglise keeles rääkida,” sõnab Riikka. Samuti valmistasid raskusi erinevused nii hindamissüsteemis kui õpetajate kaadris.

“Eesti õpetajad on, võrreldes Soome omadega, vanemad. Nad käivad soliidsemalt riides ja neid tuleb tundides rohkem austada,” räägib Riikka.

Kevadeks oli soome neiu Vändra kooliga täielikult kohanenud. Siinkohal tuleb märkida, et Riikka läbis kümnenda klassi tavaprogrammi alusel ja sai hindeid kõigis ainetes, sealhulgas eesti keeles.

Kirjandustunni tarbeks sai loetud nii “Hamlet” kui “Faust”. “Riikka luges läbi need raamatud, mida mina enda emakeeles pole suutnud lugeda,” naerab vahetusema Tiiu.

Eesti keele oskust ei soovi Riikka kindlasti unustada. “Kahe aasta pärast tahan tulla tagasi Eestisse ülikooli,” avaldab ta. Lisades, et kindlasti valib ta Tartu ülikooli, mis jättis hea mulje juba oma väljapaistvalt ilusa peahoonega. Eriala suhtes ei ole Riikka veel otsust teinud.

Tagasi üles