Vaarikat saab talus ise korjata

Aadoni talu vaarikad. Foto: Ants Liigus

Vaarikad on küpsed. Neid saab turult osta või ise marjatalust korjata.

Esmaspäeval saabusid Aadoni tallu Audru vallas esimesed marjakorjajad mahevaarikaid korjama. Peremees Heldur Mäger ei arva, et endale korjates nopitakse vaid suurimad ja parimad marjad. Vastupidi, ta rõõmustab, et marjakorjajad saavad sel moel kõige magusamad ja küpsemad viljad.

Rõõmu teevad noored emad, kes tulevad koos lastega, viivad koju kodumaist puhast marja ja õpetavad lapsi neid sööma krõpsude asemel. “Inimesed hakkavad aru saama, missugune toit on hea ja õige,” on peremees rahul.

Ökomärgiga puhas kaup

Heldur Mäger käib ise iga päev vaarikatega Pärnu turul. Vaarikat tuleb üha rohkem ja küllap hakkab hindki kukkuma, arvab ta.

Aadoni talus on marjakorjamisega hõivatud peale perenaise kolm noort abilist Rapla- ja Järvamaalt. Marjad paigutatakse peremehe nuputatud jahutushoidlasse, mis kujutab endast pikka pealt kaetud marjakastide rivi, millest ventilaator puhub läbi jahedat õhku. Nii säilib päeva jooksul korjatud mari kuivana hommikuni.

Varahommikul vaatab perenaine, kelle tööpäev algab juba kella neljast, nopitud marjad üle, et turule jõuaks vaid puhas ja ilus kaup. Seejärel pakitakse marjad karpidesse ja peremees sõidab turule.

Vaarikakarpidel on ökomärk, mis näitab, et PRIA on andnud toodangule mahetunnustuse. See on tõenduseks, et vaarikaid pole väetatud ega pritsitud ning peremees on käinud PRIA koolitustel ja omandanud mahekasvatuseks vajalikud teadmised.

Mahemari tähendab seda, et mingit väetamist peale multšimise siin maadel ei tehta. Multš koguneb pärast murutraktoriga vaarikaridade vahelt niitmist. Selleks kulub peremehel poolteist nädalat täistööpäevi. Niidetud rohust saabki vaarikatele vajalik väetis ehk multš.

“Algul viisime igal aastal mullaproove kontrolli, nüüd käivad kontrollid kaks korda aastas,” räägib perenaine Else.

Marjakorjajad tulevad kohale

Kokku 4,6 hektaril kasvavad vaarikaistikud on kõik käsitsi maha pandud, ent kõige töömahukamaks nimetab peremees marjade korjamist, kõige tähtsamaks kauba mahamüümist. Kauplused tahavad marjade eest vähe maksta, mahekaupa ei osata veel hinnata. Seepärast peabki peremees kõige õigemaks marjade müümist kohapeal neile, kes ise korjavad.

Tänavu võetakse Aadoni talus marjakorjajaid vastu juba kaheksandat suve. Tulnud on ka selliseid, kes korjavad ja siis ise turul edasi müüvad. “Ma pole kade,” ütleb selle peale peremees.

Välismaal müüakse mahetoodangut peamiselt otse taludest, teab Mäger, kes on koolitustel teadmisi laiendanud. 1995. aastal Iiri koolitajalt kuuldud soovitus võidelda Eestis väiketalude eest oligi Mägerile tõukeks, et alustada marjakasvatusega.

Kuiv teeb kahju

Mäger kasvatab vaid ühte sorti vaarikaid – “Ottawat”, mis on külmakindel ja millega ta alustas marjakasvatust, ostes Saku maaviljeluse instituudist 500 meristeemmeetodil paljundatud taime.

2000. aastal likvideerisid Mägerid lehmakarja, sest loomapidamine oli ainult muret toonud ja piimaraha kättesaamine pea võimatuks muutunud. “Elasime seitse aastat moonakaelu,” võtab peremees kokku aja, mille jooksul oleks võinud marjakasvatust edendada. “Raisatud aastad, rahast ma ei räägigi.”

Nüüd on vaarikate all mitu oma paljundatud istikutest eri järgus kasvama pandud istandust, peale selle kasvab poolel hektaril mustsõstar ning sirgumas on kirsi- ja ploomiistandus. “Kandma hakkavad vahest nelja aasta pärast,” loodab peremees.

Tänavuse aasta kohta ütleb Heldur Mäger, et kuiv teeb kahju. Ent vaarikavälju pole võimalik kasta, sest selleks tuleks rajada kümneid tuhandeid kroone maksev niisutussüsteem. Saak on suuresti ilma meelevallas.

“Ühel aastal lõi vihm küpsed vaarikad maha, siis polnud päästa midagi,” meenub peremehele. Kuid tänavune talv oli hea, lume sulamise niiskusest oli kasu. Ja kuigi suur lumi vajutas vaarikad maha, tõusid tugevad varred kevadel püsti, vanad, mis maha jäid, purustati ja multšiti.

Milliseks kujuneb selle aasta saak, ei tea peremees veel ennustada. Mullu algas saagikoristus ruttu ja lõppes ruttu, meenutab ta. Sel aastal kestis õitsemine kauem ja ilmselt kestab ka marjade valmimine kauem.