Gildipäevad tõid kokku käsitöölised eri aladelt

Barbara Lehtna
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus

Reedene päikseline ilm soosis Pärnu gildipäevadel osalemist, nii et müüjaid-kauplejaid jagus Rüütli tänavale kogu päevaks.

Käsitöölisi oli kokku tulnud paljudelt erialadelt. Kõige rohkem võis näha viltimise ja õmblemisega tegelevaid antvärke. Looduslikke villaseepe müüv Eha Rassadin rääkis, et viltimine on tema jaoks pigem hobi kui äri, kuigi müük minevat gildipäevade taolistel üritustel üsna hästi.

Rassadini naabruses tegutses sepp Jaan Kukk, kes päritolult Pärnumaa mees ja rauatagumisega tegelnud kogu elu. “Ma ise ütlen alati, et sepatööd tuleb teha nii kaua, kuni selgeks saab – terve elu,” muheles Kukk. Tema leti juures, mida ehtisid sepised, sai iga soovija ise metalli kuumutamist proovida.

Enne ürituse algust rääkis Pärnu gildimaja perenaine Herdis Elmend, et igasuguse laada puhul on oluline atmosfäär. Rüütli tänaval püüdsid mõnusat õhustikku luua rahvamuusikud, keda oli kümmekond. Kitarristide-lauljate Georgi ja Kareli sõnutsi olid nad tänavanurgal musitseerimas esimest korda, sest tahtsid end proovile panna. Selline üritus andvat võimaluse suurele publikule esineda. Igaüks, kes heitis pilgu nende ees raha ootavasse kitarrikotti, võis märgata, et inimestele muusika meeldis.

Käsitöölised rääkisid, et Eesti käsitöö peamine ostja on siiski välismaalane, sest eestlase jaoks kipub isetehtu hind kaunis kõrgeks kerkima. Õnneks olevat aga palju inimesi, kes kukru suurusele vaatamata ikkagi kvaliteetsesse käsitöösse panustavad.

Inglane Michael Park, kes on Eestit esimest korda külastamas, lootis laadalt leida midagi, mida koju naisele kingituseks viia. Kõige rohkem meeldisid talle lõhnaseebid, iseäranis tõrvalõhnalised. “Eesti käsitöö on väga ilus, midagi sellist Inglismaal pole,” kinnitas Park.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles