Kommentaar: Kasumiahnus ei tunne piire

Eno-Gerrit Link
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eno-Gerrit Link.
Eno-Gerrit Link. Foto: PP

Kui üks suur kaubanduskett veidi rohkem kui aasta tagasi rahvale teada andis, et lõpetab kodumaise sea- ja loomaliha müügi ning omamaise kauba asemel jõuab lettidele Poolast, Saksamaalt, Brasiiliast ja mujalt kaugetest maadest imporditav lihakraam, tõstsid nii kodumaise kauba veendunud eelistajad kui siinsed tootjad tõelist seakisa.

Põllumehed avaldasid kaubandusketi jultunud käitumise üle nördimust kõikjal, kus võimalik.

Internetikommentaarides sai välismaistele omanikele kuuluv poekett lihtlabaselt sõimata, paljud lubasid kauplust edaspidi boikottima hakata.

Rahva pahameel paisus nii suureks, et poekett tunnistas tehtud viga ja liigset ahnust üsna kiiresti, palus vabandust ja pani eestimaise liha kiirkorras taas müüki.

Tarbijale meelepärane otsus, kui tootjatele suunatud surveavaldust võib nii üldse nimetada, aga poeketile jäi paha lõhn külge veel pikaks ajaks. Ilmselt on see poekett jäänud mõnest kliendist ilma tänaseni.

Sel suvel üritas konkurentide fopaale konkurentsi pakkuda üks teine siinne suur kauplusekett.

Poesaali sissepääsu juurde esimese asjana ostja pilku püüdvat inimesekõrgust hea hinnaga välja pandud viinapudelite kuhja võib vist ämbriks nimetada?

Juhuslik vaatepilt ei saanud see kuidagimoodi olla, sest poeketi müügisaalide sissepääsude juures hunnikusse laotud vodkapudelite mägi tervitas ostjat Pärnus mitmes poes vähemalt kahel nädalavahetusel.

Säärase vodkamüügistrateegia muudab halenaljakaks seik, et kauplusesaalis kõlab samal ajal valjuhääldajatest päästeameti ohutuskampaania audioklipp, mis manitseb purjus peaga ujuma minemisest hoiduma.

Poeonud ja -tädid, kes te kutsute oma riiulitelt võtma laste kätega korjatud õiglase hinnaga kaupa, halloo! Kui see pole kasumiahnus, mis asi siis? Kes soovib kanget alkoholi, saab selle korvi panna poe vastavas nurgakeses.

Mulluse „lihaskandaaliga“ võrreldes on selline viinamüügivõte vist kukepea ja säärast trikki pole peetud kusagil isegi mainimist väärivaks.

Mingit diskussiooni pole niisugune jõuline kange alkoholi pakkumine tekitanud. Kuhu on jäänud karskusühingute või muidu moralistide näpuviibutused või tarbija ähvardused poeketile boikoti kuulutamisel?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles