Alo Mattiiseni laulud liitsid Pärnu publikumi ühendkooriks
Isamaaline, töine ja lustlik nädalalõpp
Tuhatkond inimest, kes pühapäeva õhtul oli kogunenud Pärnusse Ammende villa õuele Alo Mattiiseni laulude kontserdile, tõusis lõpuks püsti, lauldes koos laval olnud artistidega üle Rannapargi kajades „Ei ole üksi ükski maa …“.
Kui kontserdi alguses ümisesid kuulajad Mattiiseni laulva revolutsiooni ajal kirjutatud igihaljaid laule vaikselt kaasa, siis kontserdi viimase loo „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ ajal tõusid kõik aias olnud ja laulsid ühes esinejatega kui üks mees.
Kontserdi lõpus kõlanud viie isamaalise laulu esitusest vaimustuses olnud publik kutsus maruliselt plaksutades Ivo Linna, Riho Sibula, Maarja-Liis Ilusa, Lenna Kuurmaa, Henri Laksi, Raul Vaigla, Andrus Lillepea, Antti Kammiste ja Ain Vartsi lavale tagasi ja üheskoos kaikus lisaloona esitatud „Ei ole üksi ükski maa“.
Varalahkunud Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäevale pühendatud loomingu õhtul jätkus kuulajaid Ammende villa aia tahagi, kus kontserdile elas kaasa paarsada huvilist.
Mattiisen on kirjutanud palju filmi-, telelavastuste ja teatrimuusikat, samuti mõne suurteose. Tema loomingust tuntuimaks said aga 1987. ja 1988. aastal kirjutatud isamaalised laulud.
Alo Mattiisen suri 1996. aastal 35aastasena.
Pärnu muuseumi vana maja koliti tühjaks
Pärnu muuseumi vana maja koliti reedel lõpuni tühjaks, et keskenduda uute ekspositsioonide koostamisele.
Aia tänava majas tegutses Pärnu muuseum viimased 40 aastat ehk olulise osa oma 115aastasest ajaloost, vahendas ETV uudistesaade “Aktuaalne kaamera”.
Kui koos muuseumi kolimisel abiks olnud õpilasmalevlastega said Kaitseliidu autosse tõstetud 16. sajandist pärit kahurikuulid ja Esimese maailmasõja aegne pommipilduja, võis vana maja uksed lukku keerata. Nüüd kuulub see Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Uus hoone on küll peaaegu valmis, aga külastajatele avatakse see järgmisel aastal.
Tahkurannas toimus hapukurgifestival
Pärnumaal Tahkuranna vallas Tahku Tare juures leidis laupäeval aset teine hapukurgifestival, kus kaubeldi kurkide, kala ja käsitööga.
Keegi hapukurgiampsust ilma ei jäänud. Rannarahvas jagas huvilistele põnevaid retsepte ja nippe kurkide hapendamise, soolamise ja marineerimise kohta.
Kes kurgi- ja kalalettide vahel sagimisest puhata ihkas, sai täiendada oma oskusi töötubades. Aeg-ajalt taevast kallanud vihm ei suutnud festivalimelu rikkuda.