/nginx/o/2011/09/05/736086t1h8609.jpg)
Jüri Jaansonilt kui hakatajalt nime saanud jooks Pärnu jõe kallastel ja üle kahe silla pakkus oma üheteistkümnendal toimumiskorral üht, teist ja tera kolmandatki uut ning näitas osavõturekordeid püstitades pärnakate oskust head rahvaspordi nädalavahetust korraldada.
Jooksu üks korraldajatest, Pärnu Kahe Silla klubi reklaamijuht Margus Randmäe kinnitas, et kui mullu lõpetas peaaegu üheksakilomeetrise distantsi 1093 jooksjat, siis tänavu 1167.
“Registreerunuid oli 1286, aga ikka juhtub, et keegi ei saa tulla või mõtleb ümber,” rääkis Randmäe. “Eestlaste kõrval osales soomlasi, lätlasi ja leedulasi, üks tõsine jooksusõber oli tulnud isegi Norrast. Vestlesin temaga, ta ütles, et väga meeldis.”
Retkele keppidega või ilma kõndima ehk aega kirja tahtmata sörkima läks mullu 380, tänavu juba 450 inimest.
Esmakordselt peeti kahe silla jooks kahel päeval, esimest korda tegutses laupäeval sporditurg, esimest korda võistles kahe silla ringi sõidetaval rajapoolel üle paarikümne ratastoolisportlase, päris eksootilised olid sportlik koertemäng ning koera ja inimese ühisjooks.
Järjest populaarsemaks saab Pärnumaa spordiüritustel oma tervise kontrollimine Euroopa sotsiaalfondi toel rahastatavas südametelgis. Seekord sai oma tervise seisust laupäeval rohkem teada 90, pühapäeval 150 inimest.
Uus oli Pärnu üheks päevaks autovabaks kuulutamise idee.
“Need, kellega mina jutustama juhtusin, ütlesid, et oli nagu küll vähem autosid tänavatel,” kinnitas Randmäe. “Selle mõtte võiks traditsiooniks muuta.”
Kaks päeva – hea idee!
Jaansoni jooks on iga aastaga järjest kasvanud ja nüüd seda enam nii kitsasse ajalisse kui ruumilisse kuube ära mahutada ei üritatud.
Spordiürituseks varuti kaks päeva ja ühe korraldajatest Margus Randmäe sõnul õigustas see samm end igati.
“Lapsevanemad ütlesid, et said nüüd rahulikult lastega tegelda, ei pidanud mõtlema oma starti kiirustamisele. Kui muidu olid lapsed surutud jõe äärde ja jooksupäevas justkui lisaväärtuseks, siis nüüd said nad olla laupäeva staarid,” rääkis Randmäe. “Veidi kartsime kuulda etteheiteid, et mitmeks päevaks Pärnu tulla on kulukas ja tülikas, aga huvitaval kombel ei jõudnud vähemalt minuni mingit kriitikat.”
Jooksu tuleviku kohta arvas Randmäe, et kui saaks vasakkalda rajaosa niisama heaks, kui on praegu paremkallas, võiks mõelda rulluisutamisele ja -suusatamisele, miks mitte ka sellel ringil rattasõidu korraldamisele.
“See on igatahes kindel, et edaspidi tahame jooksu nädalavahetusel rahvale pakkuda muidki sportimisvõimalusi – aerusurfi, sõudeergomeetri sikutamist, mida iganes. See võiks olla meelelahutuseks neile, kes ise jooksma ei lähe, või siis ilusa sügispäeva jätkuks jooksult tulnuile, kel veel energiat jagub,” vaatas Randmäe tulevikku.
Rajal oli kolm vahefinišit
Craft sprindi vahefiniši võitis Ragnar Lipp, Bestri poe auhind kuulus 52ndana poe ette jõudnule ja selle sai Martin Tarkpea, 20ndana K-Rauta vahefiniši läbinuna teenis eriauhinna Eero Raudsepp.
Hõbemärgi kavalere lisandus üheksa
Need, kes osalenud vähemalt kümnel Pärnu kahe silla jooksul, saavad unikaalse hõbedast medalikese, millel nii Pärnu sildade kujutis kui jooksu patrooni Jüri Jaansoni pilt.
Mullu, kümnendal jooksul, oli medali esimesi saajaid seitse, tänavu lisandus ihaldatud autasu kavalere üheksa. Need on Martin Tarkpea, Kalev Hunt, Arnold Schmidt, Tamor Bakhoff, Joe Lepp, Raul Enn, Jakob Tarkpea, Arvo Asu ja Rait Mänd.
Kui Jaanson kutsub, tuleb Loskutov alati
Kõige rohkem kordi on Pärnu kahe silla jooksu võitnud valgalane, Eesti pikamaajooksu igiammune liider Pavel Loskutov. Kunagine Euroopa maratonihõbe oli tänavugi platsis, aga protokollis leiame tema nime mitte tipust, vaid koos Jüri Jaansoniga 112.-113. kohalt.
“Olen tippspordist taandunud, vähe harjutanud, ei hakanud kõvasti pingutama,” rääkis Loskutov eile Valga koolist, kus ta tunde annab, telefonitsi. “Aga tervise huvides ikka liigutan, pealegi lubasin varsti ülikooli spordiklubi eest ekideni viit kilomeetrit joosta, seega oligi Pärnu jooks paras treening. Vana rasv on alles, polnudki raske.”
Kui sõber Jaanson kutsub, lubas Loskutov ka edaspidi Pärnu kahe silla jooksu stardirivis olla. Küll juba lustijooksjana, sest muude tegemiste kõrvalt polevat tal tippsporti naasmise plaani.
Vabatahtlike tiimis oli 130 inimest
Kui aasta ringi tegeleb Kahe Silla klubis kolmiküritusega (kevadine luitejooks, septembri alguse kahe silla jooks, tänavu 23. oktoobril toimuv Pärnu kahe staadioni jooks) viis inimest, siis kevadest hilissügiseni ehk luitejooksust kahe staadioni jooksuni on neid inimesi 15.
Jüri Jaansoni kahe silla jooksu ajaks paisub vabatahtlike tiim koguni 125-130 inimeseni.
“Tullakse töö või kooli kõrvalt, raha keegi selle töö eest ei saa, motiveerime neid inimesi teistmoodi,” rääkis Margus Randmäe. “Anname jooksu särgi selga, suppi, võimalusel korraldame ekskursiooni. Ja süsteem toimib, inimesed on fantastilised. Tänavu oli meil vaatlejaid teistegi jooksude korraldusmeeskondadest, kes kiitsid ja uurisid, kuidas meil rattad nii õlitatult käivad.”
Jaansoni rajal võiksid olla nimelised meetrid!
Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees, lihtsalt linnakodanik ja ka suusaklubi Jõulu eestvedaja Eeri Tammik rääkis, et talle tulevat iga päev pähe üks hea idee. Pühapäevahommikust tutvustas ta lahkelt ja tasuta ning pani kuulaja uskuma, et tegemist polnud naljaga. Idee tundub tõesti väärt olevat.
“Mõtlen niimoodi, et kahe silla ringi üks pool on kena, aga teisele minevaid jooksjaid ootab praegu ees kitserada. Vasakkalda raja väljaehitamine on praegu päevateemaks, ja miks ei võiks sellesse projekti kaasata linnakodanikke ning firmasid,” rääkis Tammik.
“Et rada saaks laiem ja parem, võiksid oma panuse täiendava investeeringuna anda kõik huvilised nii Pärnust, Pärnumaalt kui kaugemaltki. Ja siis jääks sellest jälg plaadina raja kattesse, et seda meetrit aitas teha see inimene ja tolle jupi juures pani õla alla too firma,” lisas linnakodanik.
/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)