Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iirimaalt on 1. septembrist alates toodud Eestisse kuus sealihapartiid, mis võivad olla saastunud vähki põhjustava mürkainega.
Veterinaar- ja toiduamet selgitab välja veel kasutamata liha koguse ja seni realiseerimata valmistoodete koguse ning nende käitlemine peatatakse.
Saastatud liha
Iirimaa valitsus teatas laupäeval, et korjab kokku kõik tänavu septembrist alates Iirimaal valmistatud sealihatooted, sest lihast leiti toksilist ainet dioksiini.
Väidetavalt leiti laboriuuringul searasvast dioksiini. BBC Newsi andmetel anti mõnes farmis sigadele keelatud ainet sisaldavat loomatoitu.
1. septembrist on Iirimaalt Eestisse toodud kuus sealihapartiid koguses 120 tonni.
Muid sealiha sisaldavaid tooteid pole sellel ajavahemikul Iirimaalt veterinaar- ja toiduameti andmetel toodud.
Iirimaa toiduainete ohutuse ameti (FSAI) aseesimees Alan Reilly ütles, et lihast võetud proovides olnud dioksiini tase oli lubatust 80-200 korda kõrgem.
Iirimaa veterinaarameti juhataja Paddy Rogan märkis pühapäeval, et vähki põhjustava mürkainega saastunud Iirist pärit sealiha võib olla eksporditud kuni 25 riiki. Euroopa Komisjon lubas jälgida olukorda kõrgendatud tähelepanuga.
Oht pole suur
Dioksiinid võivad põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ning tekitada pikaajalisel ja suures koguses kokkupuutel vähki.
Reilly on öelnud, et inimesed peaksid sööma neid kemikaale sisaldavaid tooteid 40 aastat, enne kui ilmneksid haigusnähud.
Eesti veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel rõhutas samuti, et Iiri sealiha pärast ei tasu paanikasse sattuda, kuna ühekordsel tarbimisel pole see ohtlikum kui linnaõhu sissehingamine.
Pärtel selgitas Tarbija24.ee-le, et dioksiin on orgaaniliste ainete rühma üldnimetus.
“Ta on toksiline ühend, mis tekib näiteks plastmasside põlemisel, naftatööstustes, kivisöetööstustes. Pikaajalisel kokkupuutel ta ladestub organismi ja arvatakse olevat kantserogeense ehk vähki tekitava toimega,” rääkis Pärtel.
Ometi pole Pärteli kinnitusel paanikaks veel põhjust, kui arvate, et olete kõnealust liha söönud. “Kui see on ühekordne ja lühiajaline kokkupuude, siis kindlasti ei ole ta ohtlikum kui linnaõhu sissehingamine iga päev,” märkis Pärtel.
Pärtel kinnitas, et tegemist on kahtlemata mürgise ühendiga ja kui on võimalus kas või 20-30 tonni veel kasutamata liha üles leida, läheb see igal juhul hävitamisele. “Mida toidus ei pea olema, seda seal ei pea olema,” lisas ta.
Pärtel ei eitanud, et teoreetiliselt võib liha olla kasutuses toitlustusasutuses, kuid sel juhul ollakse sellest kindlasti teadlikud, kuna see on registreeritud.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori selgitust mööda on vähe tõenäoline, et kõnealust liha on müüdud toorelt, pigem võib seda kauplustes leida valmistoodetena. Sel juhul on raske kindlaks teha, millised tooted on valmistatud just Iiri sealihast, sest seda pole tavaliselt pakendile märgitud. Kahtluse korral võib pöörduda veterinaar- ja toiduameti poole.
