Helena Hansen: Jänku-Juss õpetab lapsi mõistlikult raha kulutama

Helena Hansen, tarbijakaitseameti tarbijahariduse peaspetsialist. Foto: PP

Niipea kui laps rääkima õpib, hakkab ta oma nõudlikku sõna sekka ütlema, millist kaupa poes kärusse tõsta, ja hiljemalt 1. klassi astudes teeb juba ise rahakulutamise otsuseid. Et lapse iseseisvumine pere rahakotti valusat auku ei näriks, oleks mõistlik juba lasteaiaealisi ette valmistada mõistlike otsuste langetamiseks, rääkis tarbijakaitseameti tarbijahariduse peaspetsialist Helena Hansen.

Mida peaks lasteaiapõnnidele enne poodiminekut rääkima?

Lastele tuleks rääkida, milline on arukas ost. See on kindlasti selline, mis ei riku tervist. Näiteks on teada, et asovärve sisaldavad kommid võivad põhjustada hüperaktiivsust, keskendumis- ja õppimisraskusi ning sageli allergiat. Energiajoogid pole lastele üldse sobivad oma suure kofeiinisisalduse tõttu, ometi tarbivad neid isegi koolieelikud!

Lastele meedia kaudu armsaks saanud nunnud tegelased pakendil ei garanteeri toote tervislikkust, mida ju võiks eeldada lastele mõeldud toodetelt. Pahatihti on just see kaup täis e-aineid ja hind tavapärasest kõrgem.

Niisama tähtis on säästlikkus. Mida varem õpib laps hindu ja kulusid jälgima, seda suurem on tõenäosus, et ta oskab rahaga vastutustundlikult ümber käia täiskasvanuna ega satu võlalõksu.

Üks võimalusi säästa on jälgida kauba ühikuhindu, mis abistavad ostjat hinnavõrdluses. Samal ajal on oluline pöörata tähelepanu kauba kvaliteedile. Alati ei pruugi kokkuhoitud raha olla sugugi sääst, vaid hoopis kahju.

Turundustrikke tuleb lastele samuti selgitada. Sageli panevad tootjad kaubale ümber suure pakendi, jätmaks muljet, et sisu karbis on külluslikult. Tegelikult võib kauba kogus olla kordades väiksem kui karp ise. Et säärast tootja hookuspookust vältida, tasub jälgida pakendil olevat kaalumärget.

Laste ostueelistustes mängib määravat rolli Lotte või mõne reklaamidest tuttava tegelase pilt pakendil.

Jah, lastele ei jää märkamata multifilmi- ja raamatukangelastega ning mänguvidinaid sisaldavad tooted, mis tavakaubast võivad olla kordi kallimad. Sellele tasubki lapse tähelepanu pöörata ja selgitada, et säästetud rahaga saab midagi hoopis toredamat ette võtta.

Rääkides raiskamisest, jõuab toimetusse ikka ja jälle kurtmisi, et lapsed on suure mobiiliarve teinud. Mida siin ette võtta?

Mobiiltelefonist võib saada tõesti suurte arvete tekitaja, kui õigel ajal ei räägita lapsega, et enne mängude, helinate ja piltide tellimist on vaja vanematega nõu pidada. Enamikul mobiiltelefonidel on küll juba algul sees mõni mäng, telefonihelin ja taustapilt, kuid tihti tellitakse neid juurde.

Keskkondi, mis pakuvad meelelahutusliku sisuga teenuseid mobiilidele, on palju ja suurem osa neist nõuab liitumist. See tähendab, et ühe helina või mängu tellimisega liitutakse klubiga, mille eest iga kuu tasuda tuleb. Samuti on mõnele telefonimudelile eelseadistatud paar mängu, mille mängimine on tasuline, näiteks Limpa telefonil.

Iga laps vanemaid ei kuula ja ta käitumist mõjutavad hoopis sõbrad ja internet.

Mitu eelloetletud teemat leiab käsitlemist tarbijakaitseameti välja antud DVD-l “Jänku-Juss õpib targalt tarbima”, mida aprillis-mais jagati kõikidele Eesti lasteaedadele ja põhikoolidele.

Samuti on võimalik multifilme vaadata, külastades tarbijakaitseameti veebilehte www.tarbijakaitseamet.ee/multifilmid-2 või YouTube’i.

Kutsungi kõiki lapsevanemaid, õpetajaid ja teisi huvilisi nende multifilmidega tutvuma ja lastega neil teemadel arutlema.