Pärnu rannalehmad kolisid kuivemale karjamaale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Šoti mägiveised jäävad Pärnu rannaniitudele veel umbes paariks nädalaks.
Šoti mägiveised jäävad Pärnu rannaniitudele veel umbes paariks nädalaks. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Septembri alguses Pärnu rannaniitu puhtamaks krõmpsutama tulnud Šoti mägiveised pagesid sügistormidega koplisse tungiva merevee eest kõrgemal asuvale karjamaale.

Kuu alguses Papiniidu tänava pikenduse lõpu juures pillirogu krõmpsutama asunud veisekari on liikunud nüüdseks Raeküla poole, kus maapind on merest kõrgemal ja vesi rannaniitu üle ujutama ei ulatu.

Loomade omaniku Georg Artma sõnutsi on meri selle sügise tormidega tõusnud rohkem kui mullu samal ajal, mil veised madalal karjamaal koguni uppumisohtu sattusid.

„Viimatise tormiga oli veetase umbes meeter ja kümme sentimeetrit üle nulli. Seda on 20 sentimeetrit rohkem kui mullu,“ seletas Artma. „Karjamaa, kus veised seni liikusid, on praegugi vee all.“

Artma jutu järgi jäävad veised Pärnusse veel arvatavasti paariks nädalaks, kui ilmad lubavad ja üleujutused ei kimbuta.

Seni on ilmataat linnalehmi soosinud. Sarviliste elu on põnevamaks muutnud kiibitsejad ja ekskursandid, kes pole kitsid loomadele toodud maiusega. „Huvilistega pole probleeme olnud,“ märkis Artma. „Inimesed toovad neile õunu ja leiba.“

Talveks kolivad Pärnu rannaniidul askeldavad Šoti mägiveised Soomaale. Sarvilisi oodatakse Pärnu randa tagasi järgmistelgi aastatel, sest kokkuleppel Pärnu linnavalitsusega peavad nad 2014. aastaks nosima puhtaks 56 hektarit rannaniite.

Tagasi üles