Tori võõrustas vaimse tervise päeval näitetruppe

Tori sotsiaalmaja võõrustas erivajadustega inimeste näitetruppe ja astus ka ise üles. Foto: Urmas Luik

Rahvusvahelise vaimse tervise päeva tähistuseks kogunesid eile Tori rahvamajja lõbusate lavastustega meelt lahutama erivajadustega inimesed kõikjalt Eestist.

Küünalde valgel hubaselt hämaras saalis elasid laval taidlejaile kaasa ja ootasid oma esinemisjärge trupid Torist, Vändrast, Pärnust, Raplast, Tartust ja Tallinnast. Võõrustaja Tori kinkis osalejaile kirka elamuse rahvamajast väljaspoolgi ja viis nad lõunapausil hobusega sõitma.

Tori vallavanema Mart Vaiksaare kõrval olid teatripäevalisi tervitama ja nende näitlemist kaema tulnud Pärnu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster ning sotsiaalhoolekande peaspetsialist Helga Matvere.

Klooster kostis Pärnu Postimehele, et rahvusvahelist vaimse tervise päeva tähistatakse maailmas tegelikult juba 21. korda. Eestis on seda tehtud märksa lühemat aega, kuid neljandat aastat toimub üle-eestiline teatripäev, kui trupid tulevad välja ja toetavad üksteist etendustega. “Tegelikult on ju nii, et me ei kujuta ettegi, kui palju võtab aega ühe sellise tüki lavastamine ja äraõppimine. See ei ole nii lihtne, kui me võib-olla ette kujutame,” tunnustas Klooster.

Rapla oli algataja

Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskus esitas järjekordse väljaande sarjast Helduriga, kus kõneks mehe sünnipäevale minek. Tori sotsiaalmaja etteaste rääkis sellest, kuidas koogijagajale vaid näpud jäid, ja Tori hooldekodu oli ette võtnud “Kakukese”.

Vändra sotsiaalmaja naerutas rahvast soravaks jutuks sobitatud anekdootidega, mida vesteti arsti ukse taga järjekorras oodates.

Vändra sotsiaalmaja näiteringi juhendaja Marju Härma-Epäilyse sõnutsi meeldis trupile eelmisel teatripäeval nähtud naljadest kokku pandud lugu, nii otsustatigi seekord naljaloo kasuks.

“Lugesime koos ajalehtedest nalju ja testisime, kui mitu inimest nende peale naerma hakkas. Nii palju punkte sai iga nali ja lõpuks panime need kokku,” rääkis juhendaja.

Teatripäeva algatas neli aastat tagasi Rapla tugikeskus Vahtra, mis oli kohal selgi korral ja esitas lühinäidendi sellest, kuidas möldrile, pagarile ja müüjale haigus “ei viitsi” peale tuli, mistõttu rahvas jäi saiata. Abi leiti urvaplaastrist, mis pahad pisikud minema ajas.

Rapla tugikeskuse üks kahest tegevusjuhendajast Age Ilumaa märkis, et maja kliendid näitlevad hea meelega. “Nad on väga teotahtelised. Emotsioone on raskem välja tuua, aga muusika ja kostüümid tõstavad tegelased esile,” seletas ta.

Juhendajad tõdesid, et esinemiskohti jagub truppidel kodu lähedalgi, näiteks on väga tänulik publik leitud kohalikest hooldekodudest. Kuid kord aastas toimuv teatripäev on just see, mille nimel pingutatakse ja proove tehakse.

“Meil on oma armas väike kogukond, mis aeg-ajalt kokku saab. On tore vaadata üksteise tegemisi, jagada ideid ja kohata vanu tuttavaid,” kinnitas Ilumaa. Iga aastaga on märgatavalt kasvanud osalejate esinemisjulgus.

26 000 esmajuhtumit aastas

Klooster tõi vaimse tervise päeva puhul välja mõtlema panevad numbrid. Maailmas on 25 protsenti inimesi ühel või teisel moel on kas rohkem või vähem puutunud kokku vaimse häiritusega. Eestis lisandub igal aastal 26 000 psühhiaatrilist esmajuhtumit. Täisealistel on see töövõimetuse teine ja 16–29aastastel esimene põhjus. Peale selle on Eesti kõrge suitsiidiriskiga riik.

“Kui me räägime neist hädadest, on ülioluline teadvustada, et iga inimene, kes sellises trupis kaasa teeb või nende esitust vaatab, parandab sellega märgatavalt oma elukvaliteeti,” lausus Klooster.

Kuigi teatripäevale sõidetakse kogu Eestist, on kõige agaramad kohale tulema olnud Pärnumaa sotsiaalmajad ja päevakeskused. Nii on päeva korraldamine kolm viimast aastat langenud loosi tahtel Pärnumaa õlule. “Ma arvan, et meil ongi päris heal järjel sotsiaaltöö ja valdav suhtumine, et iga inimene on väärtus. Kui pöörame erivajadustega inimestele rohkem tähelepanu, saame sealt ka ise rohkem tagasi,” tõdes Klooster.