Põrgukuumuses ei otsi lehmad isegi pulli (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vändra OÜ Sõõrike farmi juhataja Angela Alev (vasakul) ja tõuaretaja Annika Laasmäe loodavad, et ilma jahenedes suureneb ­lehmadel nii toodang kui vasikate saamise lootus.
Vändra OÜ Sõõrike farmi juhataja Angela Alev (vasakul) ja tõuaretaja Annika Laasmäe loodavad, et ilma jahenedes suureneb ­lehmadel nii toodang kui vasikate saamise lootus. Foto: Urmas Luik

Sõõrike suurfarmi kummaski laudapooles ammub 550 suure toodanguga piimaandjat, kelle pea kohal huugavad põrgukuumust leevendavad ventilaatorid. Kuid OÜ Vändra tõuaretaja Annika Leesmäe laubal on näha murekortse, sest palavus mõjutab vasikate saamist.

“Kas meil loomad tiineks jäävad ja vasikaid saame, seda me veel ei tea. Kui nad tulevad meil kahe–kolme kuu jooksul tiinuse katsumisse, siis näeme, mis saab,” seletab Laasmäe.

Palavus viib looduslikust rütmist ­välja karja järelkasvu saamise. Loomad väsivad ega indle või kui annavadki maakeeli pulli otsimisest märku, võib seemendamine tühja minna.

Vasika saamise väärt kraami doos maksab kümme kuni 15 eurot. OÜ Vändra kogenud loomakasvatusjuht Ene Vaakmann ütleb, et kahju on mitu­ korda suurem, arvestades piltlikult öeldes lehma raseduse katkemist, ­ravi, uut seemendamist ja halvimal juhul looma väljapraakimist põhikarjast.

“See on nagu pillikeelel käimine,” võrdleb leitsakuga kohanemist Vaakmann, kes muutis karja söödaratsiooni, et lüpsikari vastu peaks.

Tagasi üles