Raeküla metsaalune hiilgab südaööni välja

Kui Pärnu linn on pimedusse mattunud, siis Raeküla terviserajal valgustuse arvelt kokku ei hoita. Foto: Ants Liigus

Ajal, kui kõikjal ja kõiges üritatakse olla säästvad, hiilgavad Pärnus Raeküla terviserajal sajad lambid suisa kesköötunnini.

„Eesti keeles öeldes lontrused: linnal ei ole raha, aga suured võimsad lambid säravad,” kurjustas metsaaluse valgustamisest nördinud linlane. „See on tore, kui rahva heaks midagi tehakse, aga ma ei saa sellest laristamisest aru.”

Eriti pahandas üpris terviseraja veerel tihti öövahetuses ametis käivat pärnakat see, et kui kevadist kellakeeramist saadab jutt vajadusest energiat kokku hoida, pole terviseraja valgustuse eest vastutajad suveajast ega kokkuhoiust nagu kuulnudki.

„Nad ei ole suve jooksul suvatsenud lampide põlemisaega korrigeerida ja nii nad kiiskavadki kella 12ni välja,” tõdes kurjustaja.

Tuled ei põle liiast

Ehkki Raeküla terviserada on Paikuse valla, Pärnu linna ja Tahkuranna valla ühishool, ütles Pärnumaa spordiliidu esimees, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, et metsa põhjendamatu valgustamise kivi tuleb lennutada Pärnu linna kapsaaeda.

„Silla peal on LED-valgustid ja nende energiatarbimine on minimaalne. Pealegi on nad viidud režiimile, kus põleb ainult kümme protsenti lampidest: kui keegi astub sillale, lähevad lambid järjest põlema, ja kui inimene läheb edasi, kustuvad tema taga lambid järjest ära,” rääkis Erkmann Paikuse vallas Reiu puhkekeskuse kõrval endisest raudteesillast, Reiu–Raeküla terviseraja osast. „Mis raja peal on, peab Pärnu linna käest küsima, sest meie voolikud sinna ei lähe ja meie selle eest ei maksa.”

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo väitis, et Raeküla terviseraja valgustus ei saa nii priiskavalt põleda, nagu toimetusse helistanud linlane kirjeldas. Kui vahel ülearu lampe põlebki, võib põhjus olla hooldustöödes, mille puhul on hädatarvilik, et mingil hetkel on kõik terved pirnid töös.

„Valgustus toimib valgusrelee pealt nagu kogu linna valgustus,” selgitas avalike suhete nõunik raja valgustuse töötsüklit. „Ta hakkab põlema üheksa paiku, kui hakkab pimenema, ja põleb kella 11ni õhtul; siis hakkab põlema hommikul kella kuuest ja põleb seni, kuni läheb päris valgeks.”

Liigutajaid on palju

Pärnumaa spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson märkis, et lampide hilist põlemist üheselt hukka mõista ei saa, pigem tuleb muretseda, et valgust võiks olla märgatavalt enam.

„Inimesel on alati õigus oma arvamust öelda, aga need tuled peaksid hiilgama absoluutselt kõigis Pärnumaa 19 omavalitsuses, kaasa haaratud Pärnu linn 20ndana, et meil oleks võimalik minna kella kaheksa-üheksa ajal õhtul rajale ja tulla sealt ära kell 11, sest varem pole ju aega,” väitis spordijuht.

„See on minu vaba valik ja minu aeg, selle asemel et pimedas kusagil aknaid sisse taguda või muud halba korraldada. Me oleme liigesehaiged, oleme südamehaiged, et sure surnuks. Kui palju on inimestel tervisehädasid just sellest, et neil pole kunagi olnud võimalust või tahtmist liigutama minna, sest kõikjal valitseb pimedus. Ma tean, millest räägin: ma olen maalaps,” selgitas Kustasson.

Et liigutajaid jagub, nägi Kustasson alles mõne päeva eest, kui ta õhtul Tallinnast Pärnusse sõites möödus Pärnu-Jaagupi ja Halinga keskuse vahele rajatud valgustatud kergliiklusteel hulgast rahvast, kes seal kas kepikõndisid või nautisid rattasõitu.

Ares nägi ta sedagi, kuidas annab siis, kui liikujaid juba vähe, liigsed tuled kustutada. „Alevi keskel tuled põlesid, aga tee ääres, mis vallamaja poole alla keerab ja on kergliikluseks, enam ei põlenud,” nentis Kustasson. „Nii et palju sõltub sellest, kuidas on süsteem paigas, kuidas asju aetakse ja raha loetakse.”

Pealegi tasub meeles pidada, et kui üks alkoholimüügist riigikassasse laekunud euro viib sealt kaudselt kuus eurot, siis kehakultuuriks kulutatud rahal on omadus kasvada: Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri arvutused näitavad, et iga töötervise edendamisse investeeritud euro toob tööandjale tagasi 2.50–4.80 eurot.