/nginx/o/2008/12/23/109360t1hcd83.jpg)
Homme jõustuvad liiklusseaduse muudatused lubavad kiiruseületajaid senisest karmimalt karistada.
Liikluskaristused muutuvad homsest karmimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et kiiruse ületamine on endiselt kõige levinum raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste põhjus, on liiklusseaduse muudatuses karmistatud just karistusi lubatud sõidukiiruse ületamise eest.
Sõidukiiruse ületamisel kuni 20 kilomeetrit tunnis võib karistada senise kümne trahviühiku ehk 600 krooni asemel 30 trahviühiku ehk 1800 krooni suuruse trahviga.
Sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 6000 krooni (varem kuni 3000 krooni) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
Sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 12 000 krooni (varem samuti kuni 12 000 krooni) või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni ühe aastani (varem kuni kuue kuuni).
Endiselt võib aga kohaldada nii rahatrahvi kui aresti korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuue kuuni.
Kui autojuht on tekitanud liiklusohtliku olukorra, sätestab seadusemuudatus senisest rangema karistuse.
Liiklusohtlik olukord on hoolimatu möödasõit, foori keelava tule ajal ristmikule või ülekäigurajale sõitmine, samuti reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee andmata jätmine.
Eraldi kehtestab seadus turvavööta sõitmisel kuni 3000 krooni suuruse trahvi. Turvavöö korduva kinnitamata jätmise eest karistatakse kuni 6000 krooni suuruse trahviga.
Erinevalt varasemast võib juhtimisõiguse ära võtta ühe aasta asemel kuni kaheks aastaks, kui eiratakse sõiduki peatamise märguannet või põgenetakse liiklusõnnetuse sündmuskohalt.
Oluline on, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja teaks hästi inimest, kellele ta on andnud oma sõiduki kasutada. Andmeid sõiduki kasutaja kohta tuleb säilitada kolme kuu jooksul. See nõue aitab paremini tuvastada liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kasutajat ja omanik ei saa enam väita, et ta ei mäleta, kellele ta sõiduki sel päeval ja tunnil volitas.
Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna ülemkomissari Margus Kotteri sõnul annavad liiklusseaduse muudatused politseile karistuse määramisel suurema valikuvõimaluse.
„Enam ei pea politsei piirduma rahatrahvi tegemisega, vaid võib kohe juhtimisõiguse ära võtta. See tähendab, et saame olla rangemad,“ ütles Kotter.
Järgmise aasta 1. aprillil jõustub liiklusseaduse muudatus, millega nähakse ette vastutus mootorsõiduki kasutaja andmete mitteesitamise eest.
Tuleva aasta 1. juulil jõustuvad seadusemuudatused, mis puudutavad joobes juhtimist ning sätestatakse tõendusliku alkomeetri kasutamine. Kiiruskaamerad seatakse üles tuleva aasta teisel poolel.
Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse sätted, mis on avaldatud 17. detsembril „Riigi Teatajas“ jõustuvad erinevatel aegadel. Homme jõustuvad liiklusseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku muudatused.