Mälestusplaat meenutab Läti kodanikest Vabadusristi kavalere

Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris avati mälestustahvel Läti Vabariigi kodanikele, kes Eesti vabaduse eest võideldes pälvisid kõrge autasu, Vabadusristi. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Täna keskpäeval pühitseti ja avati Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris mälestustahvel Läti Vabariigi kodanikele, kes Eesti vabaduse eest võideldes pälvisid kõrge autasu, Vabadusristi.

Mälestustahvlile on kantud kõigi 50 lätlase nimi, keda Eesti Vabariik tunnustas Vabadusristiga, nende hulgas on president Janis Cakste, peaminister Karlis Ulmanis, ministrid, kõrgemad sõjaväelased.

Pidulikul jumalateenistusel viibisid Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Läti Vabariigi suursaadik Karlis Eihenbaums, mõlema riigi kõrgemad sõjaväelased, nende hulgas Eesti kaitseväe ülem, brigaadikindral Riho Terras ja Läti kaitsejõudude peastaabi ülem, brigaadikindral Andis Dilans.

Teenisid EELK peapiiskop Andres Põder, kaitseväe peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik ka peakaplan Taavi Laanepere, Läti kaitsejõudude peakaplan Elmars Plavins ja kaitseväe kaplan Eduard Kakko. Mängis Eesti kaitseväe orkester major Indrek Toompere juhatusel.

Mälestusplaadi avasid president Ilves ja suursaadik Eihenbaums.

“Meie kaks maad, Eesti ja Läti, pidid oma õigust iseolemisele kaitsma sõjaväljal. Pidid meie rahvaste õigust vabadusele kõige raskemal moel tõestama kogu maailmale,” ütles president Ilves mälestusplaadi avamise järel oma sõnavõtus. “Me saime sellega hakkama, luues vabad ja demokraatlikud riigid, seistes vastu kahele tugevale jõule – Nõukogude Venemaale ja Balti Landeswehrile, kes arvasid, et nemad peavad ise meie maad valitsema ja siin elu korraldama.”

Riigipea rõhutas, et selles võitluses olid kaks naaberriiki relvavennad.

“Läti brigaad Eesti Rahvaväe koosseisus toetas meie vabadusvõitlust ning Eesti väed olid abiks Läti vabastamisel ja Riia kaitsmisel. Üksi ja ilma liitlasteta oleks meil olnud palju raskem.”

Esimesed lätlased, keda Eesti autasustas verinoore vabariigi kõrgeima tunnustusega, Vabadusristi aumärgiga, olid relvavennad Läti ajutise valitsuse palvel Eesti Rahvaväe koosseisus moodustatud Põhja-Läti brigaadist.

“21. sajandi tarkusega teame nüüd taas mõlemad: vastatikune toetus ning kohuse tunnetamine mitte ainult oma riigi, vaid julgeoleku eest laiemalt on meie kestmise üks nurgakive,” kõneles president. “Eesti ja Läti kuuluvad mõlemad NATOsse ning meie kaitseväelased võitlevad vabaduse ja rahulikuma maailma eest Afganistanis. See on meie panus NATOsse, Atlandi-ülesesse koostöösse, Eesti ja Läti enda tulevikku.”

Sõna võtsid ka suursaadik Eihenbaums ja Pärnu maavanem Andres Metsoja.

Läti Vabariigi esindajad asetasid Tori kalmistul pärja Vabadussõja monumendi jalamile, avaldades austust kodumaa eest võidelnuile.

Varem on Eesti sõjameeste mälestuskirikus avatud mälestustahvlid Eesti vabatahtilikele, kes langesid Soome jätkusõjas, samuti USA kodanikele, Vabadusriti kavaleridele ning jäädvustatud Vabadusristi kavaleride, Teise maailmasõja ohvrite nimed, kes hukkusid Venemaa vangilaarites.

Varemetest kerkinud Tori kirik pühitseti Eesti sõjameeste mälestuskirikuks 23. aprillil 2001, taastajate ühenduse esimees on Jüri Kask.