Põhja-Pärnumaa rahva valitud esindajad hakkavad septembriistungil arutama vallavalitsusele nõusoleku andmist laenuvõtmiseks, et uuendada Vändras tänavavalgustust ning rekonstrueerida vee- ja kanalisatsioonitaristu Vihtra, Pärnjõe ja Suurejõe külas. Miks ja kuidas, seda seletavad volikogu liikmetele valla majandusosakonna juhataja Mait Talvoja ja volikogu eelarvekomisjoni esimees Tiia Uffert.
Külad vajavad uut veevärki, Vändra tänavavalgust
Otsuse eelnõu järgi esitab Põhja-Pärnumaa vallavalitsus veel selles kuus keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) vastavad projektitaotlused.
Vändras on vaja 82 iganenud valgustit vahetada uusaegsete LED-valgustite vastu. See töö maksab eeldatavasti 240 000 eurot, millest valla omafinantseering on vähemalt 35 protsenti ehk 84 000 eurot.
Vee- ja kanalisatsioonitaristu rekonstrueerimiseks esitab vallavalitsus kolm projekti: need hõlmavad Vihtrat, Pärnjõed ja Suurejõed ning arvestuslikult maksavad tööd neis kolmes külas 1 970 000 eurot, valla omaosalus moodustab sellest vähemalt kolmandiku ehk 484 000 eurot. Kuid tarbijate soovidest lähtudes on vaja teha neidki töid, mis pole abikõlblikud ja seepärast kujuneb omaosalus poole suuremaks.
Omaaegse Vändra valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi aastani 2028 plaaniti KIKi toetusega rajada ja uuendada peale mainitud suurte külade Kadjaste, Kergu, Kaisma, Kaansoo, Vaki, Kirikumõisa, Võidula, Sikana, Allikõnnu ja Rätsepa torustikud, et joogivesi vastaks nõuetele ja reovee puhastamine toimuks tänapäevaselt.
Vändra vald ühines Vändra alevi ning Halinga ja Tootsi vallaga, haldusreformi järel moodustus ligemale 8500 elanikuga omavalitsus Põhja-Pärnumaa vald.