Kortermajade reidi ehmatavad tulemused: ükski Pärnumaal kontrollitud hoonest ei vastanud tuleohutusnõuetele

Päästeameti inspektorite tehtud kortermajade kontrollvisiidid näitasid, et Pärnumaa elamute tuleohutusnõuete täitmine ja elanike teadlikkus ei ole kiita: 16 luubi alla võetud kortermajast ei vastanud nõuetele ükski.

Kontrollkäikudel avastati korterelamutes kokku 45 puudust.

“Elektripaigaldiste audit on tegemata, keldri ja trepikoja vahelised tuletõkkeuksed puuduvad ning evakuatsiooniteedel hoiustatakse mööblit, lapsevankreid ja jalgrattaid,” loetles ohutusjärelevalve büroo nõunik Jaak Jaanso põhiprobleeme.

Põhjendusena, miks olukord kortermajades on nii halb, pakkus Jaanso välja selle, et elanikud ei ole veel aru saanud majakaaslastega arvestamise vajadusest.

“Tundub, et kõik ülearune, mis enda korterisse enam ei mahu, tõstetakse üle ukse trepikotta. Trepikoda on õnnetuse korral ainuke väljapääsutee ja see peab olema igal ajal kergesti ja ohutult läbitav,” tuletas Jaanso meelde.

Maakonna elamute kortereid külastades jahmatas inspektoreid tõsiasi, et lausa kolmes elamises hakkas häiret andma vingugaasidetektor.

Päästeamet tuvastas reidil, et endiselt kasutatakse trepikodasid asjade hoidmise kohana. Samuti esines probleeme evakuatsioonipääsude ja tuletõkkeuste lahti hoidmise või nende puudumisega.

FOTO: Päästeamet

“Kui ühes korteris oli eelmisel päeval ahju köetud, oli seal vingugaasi näit 12 ppm (12 gaasiosakest miljoni õhuosakese kohta ehk vingugaasi kontsentratsioon õhus oli umbes 0,0012 protsenti), hommikul ahju köetud korteris aga lausa 72 ppm (72 gaasiosakest miljoni õhuosakese kohta ehk vingugaasi kontsentratsioon õhus oli umbes 0,0072 protsenti).

“Kui teie kodus on ahi, kamin või pliit, ostke vingugaasiandur. Mis tahes põhjusel, kas siibri liiga vara sulgemisel või küttesüsteemide hooldamata jätmise tulemusel tuppa imbuv nähtamatu ja lõhnatu ülimürgine vingugaas on tappev ja seda saab avastada ainult vingugaasianduri abil. Suitsuandur ei tuvasta vingugaasi,” ütles Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõld.

Laanepõllu ütlust mööda on pikk tee veel minna sinnani, et kõik kortermajade elanikud teadvustaksid tuleohutusnõuete olulisust ja täidaksid neid.

“Kontrollkäikude eesmärk on suunata inimesi mõtlema ohutusele. Kõik tuleohutusnõuded tagavad inimeste turvalisuse ja tulenevad kogemustest, mis on toonud traagilisi tagajärgi,” märkis Laanepõld.

Ehkki puudusi esines jahmatavalt palju, on inspektoritel siiski rõõm tõdeda, et inimesed on hakanud turvalisusele rohkem tähelepanu pöörama. Päästekeskusele laekus mitu korda infot, et kortermaja elanik teavitas täisladustatud trepikodadest ja põlevmaterjalide suures koguses hoidmisest keldris.

“Päästeamet tunnustab neid inimesi, kes märkasid ohtlikku olukorda. Et aga korterelamute tuleohutus on kõikide elanike vastutus, saavad inimesed puuduste kohta tähelepanu juhtida ühistu juhatusele ja nõuda asjade kordategemist,” ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja Maris Moorits.

Päästeamet tuvastas reidil, et endiselt kasutatakse trepikodasid asjade hoidmise kohana. Samuti esines probleeme evakuatsioonipääsude ja tuletõkkeuste lahti hoidmise või nende puudumisega.

FOTO: Päästeamet

Kuna päästeameti siht ei ole trahvida, vaid meelde tuletada ja tähelepanu juhtida ohutusele, ei karistatud ühtegi kortermaja. Küll algatati 13 haldusmenetlust, ettekirjutusnõudega tuleohutusreeglite rikkumiste kõrvaldamiseks.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist iga päev. Samuti tehakse sellest aastast reide kogu Eestis.

Tänavu on amet teinud viis kontrollkäiku, neist kolm kortermajadesse, ühe haridusasutustesse ja ühe hoolekandeasutustesse. Aasta lõpus on plaanis kontrollida kaubanduskeskusi.

Päästeamet külastas eelmisel nädalal Eestis 294 maja, millest korras oli vaid 44 hoonet. Ülejäänud 250 majas leiti kokku 544 puudust.

Tagasi üles