Ministeerium soovitas Pärnu muinsuskaitse tingimusi viimati hoopis karmistada

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius teatas eelmisel nädalal kirjas valitsusele, et muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi ulatus on linnavalitsusele toonud kümneid kaebusi ja pöördumisi kodanikelt. Just seetõttu esitaski raad riigipeadele ettepaneku, milles palub muuta Pärnu vanalinna ja kuurordi kaitseala piire.

FOTO: Mailiis Ollino

Pärnu taotles muinsuskaitseala kaitsevööndi kitsendamist ka 2016. aastal, ent edutult.

ERRi uudisteportaal kirjutas, et toona soovitas kultuuriministeerium tingimusi hoopis karmistada, kui senised piirangud eesmärki täitnud ei ole. Sellele vaatamata taotleb linn uuesti tingimuste leevendamist.

Pärnu on sattunud kummalisse olukorda: kuurortlinn soovib juba teist korda muinsuskaitseala kaitsevööndit kitsendada, ehkki 15 aastat tagasi laiendati muinsuskaitseala piire just linna enda initsiatiivil. Tõsi küll, ala teisest otsast, mida praegune kaitsevööndit puudutav taotlus ei puuduta.

Kolm aastat kestnud vaidlus, et hruštšovka keldriaknad vahetatud saaksid. Kitsendused, mille tõttu riigimaja detailplaneering venis nõukogude ajal ehitatud võimla ja ühiselamuga hoonestatud alal.

Need on näited piirangutest, mis Pärnu kesklinnas sekeldusi põhjustanud.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius teatas eelmisel nädalal kirjas valitsusele, et muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi ulatus on linnavalitsusele kaasa toonud kümneid kaebusi ja pöördumisi kodanikelt. Seetõttu esitaski raad riigipeadele ettepaneku, milles palub muuta Pärnu vanalinna ja kuurordi kaitseala piire.

Tagasi üles