Terviseameti andmetel pöördus jaanuari esimesel nädalal Pärnumaal ägedate ülemiste hingamisteede haiguste tõttu arsti poole 116 inimest, gripp diagnoositi 30-l.

Teisel nädalal vajas ülemiste hingamisteede haiguste tõttu arstiabi 185 inimest, gripp oli 35-l. Kolmandal nädala ägenesid ülemiste hingamisteede haigused 200 inimesel, gripijuhtumeid oli Pärnumaal 53.

Sel hooajal põhjustavad Eestis haigestumist kolm ringlevat viirust: kaks A-tüüpi ja üks B-gripi viirus.

Kui muidu on gripi põhisümptomid kiiresti tõusev kõrge palavik, samuti peavalu, kuiv köha ja nohu, väsimus ja nõrkus, lihas- ja liigesevalu, siis ühe A-gripi viiruse ehk seagripi iseärasuseks on mõnel juhul üsna kerge kliiniline pilt.

“Näiteks palavik ei pruugigi tõusta üle 38 kraadi ja esineb ainult üksikuid hingamisteedega seotud sümptomeid nagu köha või kurguvalu,” selgitas terviseameti kommunikatsionispetsialist Simmo Saar.

Seetõttu ei kipu inimesed haigusega alati arsti poole pöörduma ja ja jätkavad töölkäimist. “Nii juhtub, et arsti juurde jõuab patsient juba raskes seisundis, vajades hospitaliseerimist või koguni intensiivravi. Üldiselt võivadki gripiga kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste kopsu- ja südame-veresoonkonna haiguste ägenemine,” rääkis Saar.

Kuna püstijalu grippi põdeja levitab viirust riskirühmadele, kellele gripp võib kujuneda eluohtlikuks, soovitab terviseamet isegi ainult mõne haigustunnuse nagu köha, kurguvalu või nohu korral hoiduda külastamast haiglaravil lähedasi ja peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja eakad inimesed.

“Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus,” soovitas Saar.