Aasta esimese kolme nädalaga tõusis ägedate ülemiste hingamisteede haiguste tõttu arsti poole pöördunute hulk Pärnumaal üle 72 protsendi. Levinuima, A-gripiviiruse sümptomid ei pruugi aga raskel kujul avalduda ja püstijalu põdejad levitavad viirust riskirühmadele, kellele gripp võib kujuneda eluohtlikuks.
Terviseameti andmetel pöördus jaanuari esimesel nädalal Pärnumaal ägedate ülemiste hingamisteede haiguste tõttu arsti poole 116 inimest, gripp diagnoositi 30-l.
Teisel nädalal vajas ülemiste hingamisteede haiguste tõttu arstiabi 185 inimest, gripp oli 35-l. Kolmandal nädala ägenesid ülemiste hingamisteede haigused 200 inimesel, gripijuhtumeid oli Pärnumaal 53.
Diagnoositud gripijuhtumid Pärnu haiglas:
2. nädal – A-gripp 23 ja B-gripp 0
3. nädal – A-gripp 33 ja B-gripp 4
4. nädal – A-gripp 59 ja B-gripp 2
Sel hooajal põhjustavad Eestis haigestumist kolm ringlevat viirust: kaks A-tüüpi ja üks B-gripi viirus.
Kui muidu on gripi põhisümptomid kiiresti tõusev kõrge palavik, samuti peavalu, kuiv köha ja nohu, väsimus ja nõrkus, lihas- ja liigesevalu, siis ühe A-gripi viiruse ehk seagripi iseärasuseks on mõnel juhul üsna kerge kliiniline pilt.
“Näiteks palavik ei pruugigi tõusta üle 38 kraadi ja esineb ainult üksikuid hingamisteedega seotud sümptomeid nagu köha või kurguvalu,” selgitas terviseameti kommunikatsionispetsialist Simmo Saar.
Seetõttu ei kipu inimesed haigusega alati arsti poole pöörduma ja ja jätkavad töölkäimist. “Nii juhtub, et arsti juurde jõuab patsient juba raskes seisundis, vajades hospitaliseerimist või koguni intensiivravi. Üldiselt võivadki gripiga kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste kopsu- ja südame-veresoonkonna haiguste ägenemine,” rääkis Saar.
Juhised gripi kergekujulisel avaldumisel:
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Igal juhul tasub haigestumisel järgida allolevaid juhiseid.
Kuna püstijalu grippi põdeja levitab viirust riskirühmadele, kellele gripp võib kujuneda eluohtlikuks, soovitab terviseamet isegi ainult mõne haigustunnuse nagu köha, kurguvalu või nohu korral hoiduda külastamast haiglaravil lähedasi ja peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja eakad inimesed.
“Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus,” soovitas Saar.
Gripi sümptomid
Lapse seisund on raske, kui
• tal on hingamisraskused, nahk on sinakas või hall;
• ta ei joo peaaegu midagi;
• ta oksendab tugevalt või sageli;
• ta ei ärka ega reageeri millelegi;
• ta on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada;
• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.
Täiskasvanu seisund on raske, kui
• tal on hingamisraskused;
• tal on valu või raskustunne rinnus;
• tal on tekkinud äkiline peauimasus; (pearinglus) ja segane olek;
• ta oksendab pidevalt;
• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb jälle.
