Mare Mätasel läks uudist kuuldes silm märjaks

Mare Mätas Kihnu muuseumi ees kunstilaagrist kokkuvõtet tegemas. Foto: Silvia Paluoja

Kihnus Rootsikülas istus Uiõ-Matu perenaine ja sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas parasjagu arvu taga ja koostas kultuuriruumi arengukava, kui temani jõudis telefonitsi uudis presidendi annetatud Valgetähe V klassi teenetemärgist. Riiklik tähelepanuavaldus kultuurielu edendamise eest.

“Selline tore lugu, võttis silma märjaks. Selline asi ehmatas maainimese ära,” ütles Uiõ-Matu Mare. “Kirjutasin kultuuriruumi arengukava, mul on suur visioon, aga nüüd olen sassis, lõi arengukaval pildi eest.”

Visioon on teha Kihnu mootorrataste/külgkorvide muuseum ja panna paika plaanid, et Kihnu kordumatu kultuur ja tavad püsima jääksid.

Kihnu Mare ehk Mare Mätase nimi ei vaja mandrilgi pikka tutvustamist. Isa poolt kihnlasena on Mare ennast pühendanud saarele ja puhast verd kihnlase, kaugsõidumeremehe Olavi Mätasega rajanud kauni kodu, kasvatab nelja last, peab loomi ja jõuab tutvustada Kihnu omapärast, UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud pärimuskultuuri.

Oma elutööks nimetab juristi haridusega Mare kingitust, mis valmis mõttekaaslaste koostöös Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks. Need on Kihnu majaka kui turismimagneti täiuslik sise- ja välisremont ning Metsamaa pärimustalu hoonestuse valmimine ja peamaja ajakohastamine.

Mare Mätase algatatud on viiulifestival, Kihnu mere pidu, laste pilli- ja kunstilaagrid. Ta on pärimuskoolile hinge sissepuhuja, et säiliks ja edeneks traditsiooniline pillimängusokus juba maast-madalast. Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali 2012. aasta preemia pälviski ta pärimusmuusika õppe algatamise ja levitamise eest. Samal aastal pärjati Mätas maakonna mainekaima tunnustuse, Jakobsoni konkursil Pärnumaa populaarseima haridus- ja kultuuritegelase austava nimetusega.

Kihnu mere peo traditsiooni algatamise eest nimetati Mare Mätas kodusaarel aasta kihnlaseks 2010, tal on hulganisti tänukirju ja setode kui pärimuskultuuri edendajate ja kihnlastega koostöö tulemusena Seto kuningriigi aukonsuli tiitel.

Uiõ-Matu Mare ööpäevas on kindlasti rohkem kui 24 tundi, sest Kihnu kultuuri edendamine ja propageerimine on tal veres. Kodusaart tutvustab ta giidina lähedalt ja kaugelt tulnutele, Uiõ-Matu talu on võõrustanud välismaiseid filmigruppe ja ajakirjanikke, kellest paraku mõnigi pole mõistnud, et hülgepüük on kihnlaste põline elatusala ja kört on igapäevane rõivaese, mitte ainult pidulik rahvariie.

Mare ise kannab saarel samuti körti, põlle ja sitsijakki ning seob lõua alt kinni rätisõlme. Ta tunneb Kihnu kombestikku üksikasjadeni ja on õppinud Tartu ülikoolis etnoloogiat.

Talvel lõksuvad tagakambris kangasteljed, kördikangas tuleb endale ja tütardele ise kududa. Seegi oskus kandub põlvest põlve nagu teadmine, mida miski värvitoon tähendab või millal ja missugust põlle võib kördi (mandri mõistes seeliku) peal kanda.

2004. aastast on Mare Mätas juhtinud SA Kihnu Kultuuriruumi tööd. Sihtasutuse egiidi all toimus mullu suvel Metsamaa pärimustalus maailma esimene kudumisfestival, kus kohalikud meistrid õpetasid rahvusvahelisele huviliste rühmale puõlsukkade ehk põlvikute kudumist. Sellel suvel on kudumisfestivali teema Kihnu kindad.