Langermale kerkib Baltikumi suurim lüpsilaut

Langermale kerkib 2000pealise lüpsikarja pidamiseks vabapidamisega külmlaut, kuhu piimatootmisele tuginev OÜ Halinga toob kokku praegu viies eraldi laudas olevad loomad. Suurlauda ehitamisel on peatöövõtja AS Nordecon, tööjärg on jõudnud põrandate valamiseni. Foto: Ants Liigus

Tiheda liiklusega Tallinna–Pärnu maanteest poole kilomeetri kaugusele metsatuka varju kerkib suurlaut, mis on mõeldud 2000pealisele lüpsikarjale ja millele lähiriikides pole teist niisugust vastu panna.

Langermale tuleva rajatise maksumus on ligemale 6,4 miljonit eurot (100 miljonit krooni), nurgakivi pannakse sellele 6. detsembril.

Ettevõtte omanik on tulevase suurlauda ristinud Piimajõe farmiks, sest sellest hakkab piima voolama nagu jões vett.

Suurlauta toob maakonna üks tugevamaid põllumajandustootjaid OÜ Halinga kokku seni viies eraldi farmis peetud lüpsikarja. Esimesed 1300 piima andma hakkavat noorlooma vahetavad senised tingimused vabapidamise vastu tuleva aasta hakul.

Kahekorruseline lüpsiplats

Pärnumaa vapimärgi kavaler, OÜ Halinga juhataja Raul Peetson märgib, et nende mahte ja tootmist arvestades on tegemist juba tööstusliku tootmisega, mis enam ei mahu vaid põllumajandusliku tegevuse alla. Tootmine hõlmab 366 ruutkilomeetri suurust Halinga valda, peale selle Are valda ja naabermaakonnast Vigala valda. Tööd saab osaühingus 90 inimest ja haritavat maad on kasutuses 5400 hektarit.

Piimajõe farmi ala on 24 hektarit, sellele on rajatud sõnniku- ja silohoidlad, milles etteandmist ootab 10 000 tonni silo.

Teisel pool hoidlaid, üle tänavavalgustusega tee on kerkinud kolmest laudast katuse alla kaks: erivajadustega loomade (seemendamine, poegimine näiteks) 300kohaline laut ja 1000kohaline lüpsilaut.

Ehituse teises etapis ehitatakse juurde veel üks 1000kohaline farmihoone, selle aluspõhi on põllumaale juba maha märgitud.

Praegu askeldavad peatöövõtja AS Nordeconi alluvuses töömehed kahes esimeses laudas: valavad põrandaid, rajavad hooneid ühendavat koridori, olmehoonet ja lüpsiplatsi.

Esialgu ollakse augustis alanud ehitusega ilmataadi soosingus, kui vihmaporine püdel ümbrus välja arvata. Mustkatte saab farmiümbrus hiljem, kui rasked masinad sealt koos ehitajatega läinud.

Lüpsiplats tuleb vähemalt Pärnumaal enneolematu suurusega: 2 x 30 lehmale korraga ja kahekorruseline. See tähendab, et elektroonika on viidud nii-öelda keldrikorrusele ning lüpsja ei pea sebima piimakilosid lugevate seadmete vahel.

Lehmad liiguvad ühest laudast teise ja lüpsiplatsile galeriide kaudu, nautides ajakohast vabapidamist.

Vastutasuks paranevate elamistingimuste eest annavad OÜ Halinga lehmad aasta keskmisena 8000 kilo piima ja keskmiselt saab tootja varujalt piimakilost vastu 34 eurosenti.

Suurlauda ehitamine käib pealinna arhitektibüroo OÜ Püloon projekti järgi. Põllumajandusliku tootmishoone ehitamist finantseerib SEB.

Otse autosse ja pealinna

Osaühingu juhataja sõnutsi on vanim laut, millest loomad valmivasse tuuakse, ehitatud 1972. aastal. Teised on uuemad ja neisse jääb sisse noor- ja lüpsikari, kuni Piimajõe farm on täielikult välja ehitatud.

Vanemad laudad plaanib osaühing lammutada ja killustikumasinast läbi lasta, et need ei jääks maastikul silma riivama ega muutuks marakrattidele ohtlikuks mängupaigaks.

Uue suurfarmi mõte tiksus osaühingu juhtidel peas mitu aastat, suund sellele võeti 2007–2008, kui asukoha, rahastuse ja projekti üle põhjalik arupidamine algas. Lähtuti tootmise koondamise ja kulude säästmine põhimõtetest, samuti personali töötingimustest. Laudaseadmed on valitud sellised, mis sobivad naistele, sest lüpsjaamet pole Eesti meeste hulgas levinud.

Lüpsirobotite kasutamise kohta ütles osaühingu juhataja, et need sobivad perelauta väiketootmisesse. Suurlauta tulnuks loomade arvust tulenevalt muretseda kümmekond lüpsirobotit, mis suurendanuks investeeringut.

“Loom on loom ja robot looma ei tunne, jääb ikkagi inimene ja tema töö,” nentis Peetson, kelle sõnutsi sõltub Piimajõe farmis töötajate arv tugiteenuste vajadusest.

Üks eripära, võrreldes maakonda seni püstitatud lüpsilautadega, on OÜ Halinga omas veel: seal jahutatakse piim kohe lüpsi järel vajaliku temperatuuri, kolme–nelja kraadini. Siis pumbatakse piim autopaaki ja tarnitakse tööstusesse, millel on kasutada väga kvaliteetne ja värske piim.

 “Kui laut on loomi täis, siis farmis toimub lüpsmine pidevalt ja seiskub ainult pesuks ja hooldustöödeks,” selgitas Peetson suurfarmis toimima hakkavat töökorraldust.

Euroopa keskmine hind

Esimesena Baltikumis lõi OÜ Halinga heinakuus käed piimatööstusettevõttega Tere, sõlmides pikaajalise lepingu, misjärel tootjale makstavat piima hinda reguleerib Euroopa Liidu keskmine hind.

“Sõlmisime sellise lepingu Terega, sest oleme tema kui varujaga koostööd teinud 1996. aastast ja see annab meile stabiilsuse,” rääkis Peetson, kelle kui tootmise peakorraldaja arvates pole mõtet raisata aega ega raha pidevatele hinnaläbirääkimistele.

Piima hind ELis on paremini ennustatav kui koduriigi tööstuste vaheline kemplemine. Mainitud leping oli üks Piimajõe farmikompleksi ehitamisele tõukajaid, sest stabiilsus kui tootjale oluline tagatis võimaldab teoks teha plaanitud investeeringud.

“Jälgime regulaarselt Eurostatis Euroopa keskmist toorpiima kokkuostuhinda ja see hind on see, mida me tööstuselt ka saame,” kinnitas Peetson.

AS Tere juhataja asetäitja Ülo Kivine ütles, et kõnealune leping toimib, kuigi alguses oli see nii tööstusele kui tootjale pisut riskantne ettevõtmine, kuid arvestades Euroopa ühist majandusruumi, igati õigustatud ettevõtmine. “Nii meie tööstusena kui Eesti piimatootjad on ju suures regionaalses konkurentsis ja selleks, et siin edukad olla, tulebki tagada mõlemale poolele stabiilsus ja turvalisus, see tähendab tootjale prognoositav sissetulek ja tööstusele toorainebaas,” kinnitas Kivine.

Kivise arvates oli OÜ Halinga tegevjuhil kas suur ettenägemisvõime või riskijulgus, sest Tere tegi samasuguse lepingu sõlmimise ettepaneku mitmele tootjale. Nüüd, pool aastat hiljem on veel mõnigi julgenud ELi keskmise hinnaga siduvale leppele käe alla panna.

“Tootja ja töötleja saavad teha oma põhitööd, meil ei ole vaja enam iga kuu koos käia, et arutada, milliseks kujuneb järgmise kuu varumishind,” selgitas Kivine lepingulise suhte eeliseid.

ELi keskmisena maksti septembris 100 kilo toorpiima eest 34 eurot 83 senti. Eesti keskmine varumishind oli oktoobris 320 eurot 39 senti tonn, mis jääb euroliidu keskmisele alla.

Kõpitsetud ja uued laudad

OÜ Halinga Piimajõe farmi avamine jääb 2012. aasta esimesse poolde. Pärnumaale on suurtootjad taasiseseisvumise ajal ehitanud või ümber ehitanud kuus suurlauta. Otsa tegi 2005. aastal maaülikooli kui omaniku suureks rõõmuks lahti OÜ Piistaoja Katsetalu, ehitades Tori valda Piistaoja külla 380kohalise vabapidamisega lüpsikarja ja vasikalauda.

Järgmisena pani aastatel 2006–2007 märgi maha OÜ Vändra, kus Vaki külla kerkis Sõõrike laudakompleks, parendades 1200pealise lüpsikarja pidamise tingimusi.

Tori valda Muraka külla ehitas OÜ Selja 2008. aastal vabapidamisega külmlauda 504 loomale ning muretses sinna maakonnas esimesena söödamikseri-traktori.

Samal aastal lõigati linti Surju külas OÜ Surju PMi 500pealises lüpsikarjalaudas, mille juurde on ehitatud silohoidla ja lägamahuti.

Läinud aastal avas OÜ Piistaoja Katsetalu suurfami osana noorkarjalauda.

OÜ Kaisma alustas 2006. aastal ja jätkas tänavu kevadeni Kärdi suurfarmi ümberehitamist. Esimeses etapis valmis vabapidamisega külmlaut 400pealisele lüpsikarjale.

Piimatootmisesse on suurtootjad kodumaakonnas lüpsilautu uuendades investeerinud sadu miljoneid kroone, olles veendunud selle valdkonna tulevikus.

“Elame piirkonnas, mis sobib piimatootmiseks ja kui meil on soov ja motivatsioon piimandusega tegelda ja seda arendada, püsime kindlasti Euroopas konkurentsis,” rääkis Raul Peetson, kes on maakonna tuntumaid põllumajandusjuhte. “Meie visioon ei ole Euroopal sabas sörkida, vaid ajada oma, Eesti piimanduse asja.”

 

Piimatootmine eestis

* Eesti piimatoodang on kümne aastaga (2000–2010) suurenenud seitse protsenti, 630 000 tonnilt 676 000 tonnini.

* Aastatel 2000–2010 on lehmade arv vähenenud 27 protsenti.

* Jõudluskontrollis oli 1. jaanuaril 2011 aastal 931 karja ja 88 984 lehma ehk 93 protsenti koguarvust. Pärnumaal oli jõudluskontrollis 9593 lehma.

* Statistikaameti andmetel peeti 2010. aastal 96 500 piimalehma, neist 10 200 Pärnumaal.

* Aastatel 2000–2010 on toodang suurenenud poole võrra, 4660 kilolt 6977 kiloni.

* Keskmine piimatoodang oli Eestis 2010. aastal 7613 kilo.

* Tootmine on koondunud suurtesse farmidesse. Euroopa Liiduga liitumise aastal 2004 oli riigis 2428 piimakvoodi omanikku, tänavu 1. oktoobriks oli jäänud 966 kvoodiomanikku.

* Tänavu üheksa kuuga on riigist välja veetud 75 600 tonni toorpiima, mis moodustab 14,5 protsenti Eesti toorpiima toodangust.

* Toorpiima keskmine ekspordihind on olnud ligemale viis protsenti kõrgem siseturu keskmisest piima kokkuostu hinnast.

* Euroopa Liidu keskmine toorpiima varumishind oli oktoobris 348.30 eurot tonn ja Eesti keskmine 320.39 eurot tonn.

Andmed: Pärnu Postimees