Metsaomanikud leiavad oma toa Pärnu ranna lähedalt

“Metsatoas on meil erametsaomanikele vajalik teatmematerjal ja siia võib tulla alati nõu küsima,” ütleb SA Erametsakeskuse Pärnumaa tugiisik Kadri-Aija Viik, kelle kontor asub Pärnu ranna rajoonis Kerese 4. Foto: Ants Liigus

Erametsaomanike teed viivad neid targemaks saama või muresid ületama Pärnu ranna lähedale Kerese tänavasse, kus kunagises maaparandusbüroo hoones asub metsatuba.

Metsatoa aknast avaneb kaunis vaade Ammende villale, kuid SA Erametsakeskuse tugiisikul Kadri-Aija Viigil pole aega silma sellel puhata lasta. Tema juures käivad nõu ja abi saamas erametsaomanikud ja uks käib valla-kinni seda tihemini, mida lähemale jõuab jõulukuu viies päev, kui lõpeb metsamajanduskavadele toetuse taotlemise tähtaeg.

Ühistulise tegevuse eelised

Varem taluliidu kasutuses olnud tööruumis on Viik jõudnud ennast sisse seada, sättinud kapiriiulitele erametsaomanikele vajaliku ja neile tasuta kaasa antava teabematerjali, paigutanud töölauale käepärased teatmikud ja infolehed. Metsatoa nimetust pole Viik ise välja mõelnud, vaid spikerdanud Põlva- ja Hiiumaa kolleegide pealt. See ongi suupärasem kui ametlikus keeles SA Erametsakeskuse Pärnumaa piirkondliku tugiisiku kontor.

“Metsal pole inimest vaja, metsa on inimest vaja,” märgib Viik ja seletab, kuidas erametsaomanikud tulevad nõu küsima riigi ja Euroopa Liidu toetuste ning majandustegevuse plaanimise üle. Sel aastal on tema jutul käinud üle 200 kliendi ja enne püsiasukoha saamist oli nõustamise koht seal, kus tugiisik oma sülearvutiga.

Pärnumaal on seitse metsaühistut: Halinga metsaomanike selts, Pärnumaa metsaomanike selts, Saarde erametsaühing, Seenemetsa metsaühistu (Vändra vallas), Vändra metsaühing, Mädara metsaühistu ja Kikepera metsaühistu. Nimetatuist viimane esitaski koduvallast Surjust piirkondliku tugiisiku kandidaadiks Kadri-Aija Viigi ja Erametsakeskuse hindamiskomisjoni otsuse järel sõlmiti temaga leping järgnevaks aastaks. Eelneva poolteise aastaga oli metsandust õppinud ja sel alal töötanud Viik ennast ja enda vajalikkust maakonna erametsnikele tõestanud ning Pärnumaa Kodukant valinud ta 2010. aasta sädeinimeseks kui Lähkma-Saunametsa külaelu vedaja.

Nüüd muretseb Viik selle üle, kuidas suurendada metsaühistute liikmete hulka, sest menetluses siseriiklike toetuste korra muudatus ähvardab toetusteta jätta alla 120 liikmega ühistud. Seitsmest metsaühistust on veidi üle 100 liikme vaid Vändral.

“Metsaühistu liige on alati teadlikum, informeeritum, metsaühistud korraldavad õppepäevi, kus ka omavahel juteldes saab kogemusi,” seletab Viik. “Suund on sellele, et toetusi hakkavadki saama vaid metsaühistute liikmed.”

Mullu oli Pärnumaa suurim metsaühistute õppepäev Varbla vallas Kidise külas, kus OÜ Jagudi Mets ja selle omanik, rootslasest ettevõtja Leif Fors metsi majandab. Möödunud suvel toimus õppepäev-kokkutulek Surju vallas Kikepera külas, kus MTÜ Kikepera Metsaühistu liige Tiit Kosenkranius rääkis nii metsa eest hoolitsemisest kui pärandkultuuri väärtustest, mis laante varjust välja tulevad ja mida on vaja hoida, näiteks vanad sammaldunud kiviaiad, lubjapõletuskohad, taluasemed.

Arvuti tagant laande

Jõulukuus tuleb arutelu Pärnus riigikogu keskkonnakomisjoni ja maakonna erametsaomanike vahel jahiseaduse eelnõusse kavandatud muudatuste üle, mis on tekitanud mitmesuguseid mõtteid ja vajavad otsustajatele väljaütlemist.

Metsatoas teise töölaua taga Viigi vastas on konsulendi ja Vändra metsaühingu liikme Teet Killingu tool. Tema on majast väljas. Viigi sõnutsi polegi nende eesmärk olla kaheksa tundi laua ja arvuti taga, vaid käia võimalikult palju väljas, eriti probleemsetes kohtades, mis tahavad oma silmaga ülevaatamist.

“Mõnel on metsamajanduskava neli–viis–kuus aastat vana, võrreldes selle koostamise ajaga on tegelik pilt muutunud. Mõni on ostnud kinnistu ebamäärase metsaga ega tea, millised puud jätta, millised võtta. Kohapeal käies saab ülevaate metsakahjustustestki,” selgitab Viik ja lisab, et metsatuppa ehk linna tuleku eel on kohtumise aeg tarvis kokku leppida.

Erametsakeskuse Pärnumaa tugiisiku jutule tulevat algajat huvitab, millest alustada, teadlikum tahab teada, kuidas täita toetuse taotlusavaldust või uuendada metsamajandamise kava. Nõustajana on abiks kohalike metsaühistute konsulendid, kellelt veel kehtiva korra kohaselt saab tasuta nõu 15 tundi, millest mõnikord kulub pool aega metsa all mütates.

“Minu ja konsulentide jutul käib neidki, kes ei taha üldse raiuda, ka vana haavikut mitte,” mainib Viik. “Aga üks markantsemaid juhtumeid minu praktikas oli erametsaomanikuga, kelle kinnistu on Põlvamaal. Ja kui ta oma valdusi üle vaatama läks, selgus, et keegi on tal “aidanud” poolteist tuhat tihumeetrit metsa maha võtta.”

Sellisel juhul, kui omanik elab oma kinnistust kaugel, soovitab Viik alati hoida kontakti kinnistule lähima metsaühistuga, mis aitaks järelevalvet teha või abistaks metsamajandustööde korraldamisel ja tegemisel.

Viik kinnitab, et koostöö toetab erametsaomanikke ja annab neile ühistulise tegevuse eelistest vajaliku arusaama. Keegi ega miski ei keela erametsaomanikul kuuluda mitmesse metsaühistusse, olenevalt kinnistu asukohast.

Erametsakeskus toetab piirkondlikke tugiisikuid, et nad saaksid metsaomanike koostöö korraldamise kaudu edendada metsaühistute tegevust. Toetust antakse tuleva aasta novembrini, toetuse määr on kuni 959 eurot kuus, millele võib lisanduda tulemusliku töö tasu.

Erametsakeskus on riigi asutatud sihtasutus, mille ülesanne on avardada metsaomanike teadmisi, edendada keskkonnasõbralikku ja tulemuslikku erametsandust. Selleks korraldab sihtasutus metsandustoetuste andmist, erametsanduse tugisüsteemi loomist ja arendust.

Metsaühistud ja konsulendid

* Pärnumaal on seitse metsaühistut:

Halinga metsaomanike selts, 20 liiget ja 493 hektarit metsamaad;

Kikepera metsaühistu, 44 liiget ja 1330 hektarit metsamaad;

Mädara metsaühing, 13 liiget ja üle 3000 hektari metsamaad;

Pärnumaa metsaomanike selts, 90 liiget ja 23 000 hektarit metsamaad;

Saarde erametsaühing, 17 liiget ja 1000 hektarit metsamaad;

Seenemetsa metsaühistu, 21 liiget ja 540 hektarit metsamaad;

Vändra metsaühing, 110 liiget ja 26 000 hektarit metsamaad.

Pärnumaal on metsaühistutes 305 metsaomanikku 55 363 hektari metsamaaga.

Ühistute liikmete arv on Erametsakeskuse kodulehel 2010. aasta mai andmetel.

* SA Erametsakeskuse Pärnumaa tugiisik on Kadri-Aija Viik.

* Konsulendid Kadri-Aija Viik, Jüri Peetrimäe, Rein Kohv, Rudolf Toss, Teet Killing, Mando Kadarik, Kadri Kukk.

Andmed: Pärnu Postimees