/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2019/02/19/11800690t1he208.jpg)
Täna ennelõunal läks Saarde vallas Surjus kuumast tuhaämbrist põlema kortermaja kelder. Põlengu tõttu vajasid meedikute abi naine ja tema kolm last.
Kuum tuhaämber pani keldri põlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell 11.08 teatati häirekeskusele, et Surju keskuse kortermaja keldris on süttinud praht. Häireteate edastas suitsu- ja vinguandur Nublu. Kui G4Si juhtimiskeskus korteri perenaisega ühendust võttis, vastati, et keldrist tuleb suitsu ja on abi vaja. Õnnetuskohale saadeti kohe G4Si patrull. Samal ajal teatati tulekahjust häirekeskusesse.
Kahekorruselise kortermaja keldris asub katlamaja. Selle ahjust võeti välja kuum tuhk ja asetati metallämbrisse. See omakorda tõsteti paberi ja papi hunnikule liiga lähedale, millest tekkis põleng. Sellest eraldunud suits levis korterisse, kus oli ema kolme väikese lapsega.
Päästjad likvideerisid tuleohu ja tuulutasid ruumid. Korteris viibinud naise ja lapsed vaatasid üle meedikud. Noorim laps ja tema ema viidi haiglasse lisakontrolli.
Kui suitsuandur on eluruumides kohustuslik juba pea kümme aastat, siis vingugaasiandur veel kohustuslik ei ole. Lähiajal muutub ka vingugaasianduri paigaldamine kohustuslikuks.
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõuniku Jaak Jaanso ütles, et kui inimesed on eluruumis, siis tegelikult vahet ei ole, kas on paigaldatud Nublu või kauplusest ostetud suitsu- või vingugaasiandur.
"Kõik rakenduvad tööle ja annavad märku, et toas on suits või vingugaas. Kui kedagi kodus ei ole, või on kodusolija nii sügavasse unne vajunud, et ei adu, mis ümberringi toimub, siis on Nublul kindlasti eelis – häireteavitus edastatakse G4Si juhtimiskeskusesse, kus hakatakse koheselt teatega edasi tegelema," lausus Jaanso.
Lääne päästekeskuse pressiesindaja Maris Moorits märkis, et kütteperioodil peab kindlasti tuleohutusele suuremat tähelepanu pöörama.
“Selle õnnetuse näitel tuleb peale õigete kütmisvõtete pöörata tähelepanu sellele, et küttekolle tuleb põlenud puidu jääkidest tühjendada alles pärast nende jahtumist,” ütles ta. “Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergestisüttivas anumas. Kuum tuhk tuleb paigutada metallnõusse ja viia hoonest väljapoole jahtuma.”
Moorits toonitas, et korterelamute trepikojad ja keldrid ei ole mõeldud kolikambriteks ning kortermajade ühiste pindade jagamisel tuleb arvestada kõigi elanikega.
“Isiklikke asju ei ole mõistlik teistel jalus hoida. Praht, trepikojas hoiustatav lapsevanker või jalgratas võivad saada kellelegi saatuslikuks. Seepärast teeb päästeamet kontrollreide kortermajadesse, et ennetada suuremaid õnnetusi,” ütles Moorits.