Ebaseaduslik kokkuost jätkub ahvenapüügi päevalimiidigagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi merejää on läinud, püsib ahvena ebaseadusliku kokkuostu probleem seni, kuni kalurid enda istumise all oksa saevad.
Kuigi merejää on läinud, püsib ahvena ebaseadusliku kokkuostu probleem seni, kuni kalurid enda istumise all oksa saevad. Foto: Ardi Truija

Kalur Raio Piiroja märkis, et kui päev läbi jääl olla, jääb silma, mis toimub. Kalade ebaseaduslik kokkuost harrastajatelt, kes reeglite järgi tohiksid püüda vaid oma tarbeks, pole kuhugi kadunud. Tema hinnangul pole vähenenud ei jääl tirgutajate ega neilt illegaalsete kokkuostjate hulk võrreldes kahe aasta taguse ajaga, kui hobipüüdjatele ei kehtinud veel jääaluse ahvenapüügi päevalimiit 15 kilo.

Piiroja arvas siiski, et kogusele kehtestatud piirangu mõju kalavarule hakkab välja paistma tulevikus. Seda enam, et viimasel paaril aastal on ahvenat Pärnu lahes vähem olnud. Seetõttu pole olnud võimalikki iga päev isegi lubatud kogust kätte saada.

Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmbluski nentis, et kehtestatud limiidi kasutegurit näeb tõenäoliselt selle aasta püügihooaja lõpus. Ehkki ilmad ja jääolud on muutlikud ja püük käib vahelduva eduga, ei ole hooaeg veel lõppenud. Temagi täheldas, et eelmisel aastal ahvenat eriti ei liikunud. Ka sel aastal ei ole kala just palju.

Ahvenate vähesuse põhjuseks peab Piiroja suvist maatuult, mis viis sooja vee Pärnu lahest minema. “Tundub, et kala läks koos selle veega Saaremaa ja Hiiumaa külje alla,” kõneles ta, märkides, et seal olid sügisel rekordsaagid. “Seal polnud kümneid aastaid nii palju kala nähtud.”

Tagasi üles