Allergikutel algasid keerulised päevad: lepa õietolmuosakeste kontsentratsioon õhus tõusis üle kriitilise piiri

Õietolmuosakeste kontsentratsioon õhus tõusis Pärnus üle kriitilise piiri. Foto: Henn Soodla

Eesti keskkonnauuringute keskuse Pärnu õhuseirejaama mõõtmistulemuste järgi on ilmade soojenedes lepa õietolmuosakeste kontsentratsioon õhus ületanud kriitilise piiri: reedel mõõdeti suvepealinnas kontsentratsiooniks 1952 osakest kuupmeetris ööpäeva jooksul, mis pühapäevaks langes 298 ühikuni.

Nii vaevavad allergikuid vesine nohu, aevastamine, pisaravool, köha, astmahood, lööbed ja nahasügelus.

Mooduseid, kuidas ennast allergia puhul aidata, leidub palju. Eesti allergialiidu nõustaja, allergoloog Maie Laaniste on Pärnu Postimehele öelnud, et olulisim on olukorda tõsiselt suhtuda, arstiga koostööd teha ja kasutada ravimeid, mille arst on määranud, kogu õitsemisperioodil. Peale selle tuleks iga päev võtta kodus seljast riided, millega väljas käidud, vältida voodipesu õues kuivatamist ja päikesepaistelistel kuivadel päevadel käia harvemini väljas, selle asemel eelistada hommikuid või õhtuid.

Õietolmuallergia märgid:

• rohke vesine ninaeritis, ninasügelus ja -kinnisus, aevastamine (meenutab külmetusnohu);
• pisaravool, silmade punetus ja sügelus;
• astmale iseloomulik raske vilistav hingamine, köha;
• vahel võib katmata kehaosadele, kevadel eelkõige näole, tekkida punetav ja sügelev lööve.

Andmed: Eesti allergialiit

Et raviga mitte hiljaks jääda, tuleks arstimit hakata võtma kohe, kui tekivad esimesed haigusnähud.

Allergoloogide sõnutsi sõltub see, millal õietolmu suhtes tundlikele inimestele raske periood peale hakkab, suuresti ilmast. Näiteks võib lepp, mis on üks ärritajaid, hakata varase kevade tulekul õitsema juba veebruaris. Enamasti algab keeruline aeg märtsis, kui allergikuid hakkavad vaevama sarapuu ja lepa õietolm. Kõige tugevam ärritaja on kask, mille õitseaeg jääb aprilli lõppu ja mai algusesse.

Mida teha, et allergiat leevendada?

• Kuiva ilmaga tuleks õues viibida hommikuti ja õhtuti.
• Ohutum on jalutada mere ääres.
• Põletikuliste silmade kaitseks peaks kandma päikeseprille.
• Autoga sõites ei tohi avada aknaid.
• Ei soovitata käia metsas, heinamaadel.
• Tuppa ei maksa tuua urbi, lõikelilli.
• Ei soovitata kasvatada toataimi.
• Korterit tuleks tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada märg lina või spetsiaalne kaitsefilter.
• Tolmu peaks pühkima iga päev märja lapiga.
• Pesu ei tohi õues kuivatada.
• Kui käiakse õues paljapäi, tuleks enne magamaminekut loputada juuksed õietolmust puhtaks.
• Toitu valmistades tasub arvestada ristallergia võimalusega.
• Tuppa võib muretseda õhupuhastusseadme.
• Pidevalt tuleks jälgida aerobioloogiajaama andmeid õietolmu sisalduse kohta õhus, et teada, kuidas käituda.

Andmed: Eesti allergialiit

Allergiline reaktsioon võib kesta mõnest nädalast kuudeni. Näiteks kevadel alguse saanud ärritus võib lõppeda alles septembris. See, kui kaua ärritus kestab, oleneb põhiliselt sellest, milliste õietolmude suhtes ollakse tundlik ja kas inimene on ravi saanud.

Eesti keskkonnauuringute keskuse Pärnu õhuseirejaama mõõtmistulemuste järgi on ilmade soojenedes lepa õietolmuosakeste kontsentratsioon ületanud kriitilise piiri. Foto: Eesti Keskkonnauuringute Keskus