:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
Täna avati pidulikult Lihula päästekomando uus hoone. Ehitustööde käigus lammutati vana garaaž ja asemele ehitati kaks täismõõtmetega garaažiboksi põhi- ja paakautole. Ümber ehitati meeskonna olmeruumid, uuendati tehnosüsteeme, siseviimistlust ja muudeti plaanilahendust.
Galerii: Lihula päästjad said mugavama töökeskkonna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihula päästekomando vastne kodu erineb eelmisest märkimisväärselt, sest pakub meeskonnale senisest mugavamat ja tänapäevasemat elu- ja töökeskkonda. Palju paremaks muutusid nii masinate kui ka varustuse hoolduseks ja hoidmiseks vajalikud tingimused.
Siseminister Katri Raik ütles, et iga päästja – ükskõik millises Eesti otsas – on kulla hinnaga ja väärib parimaid tingimusi. “Päästekomandode hoonete seisukord on nii mugavus- kui ka praktilistel kaalutlustel väga oluline. Töötame selle nimel, et iga komando hoone saaks rekonstrueeritud ja vastaks meeskonna vajadustele. Loodan, et paremad töötingimused rõõmustavad praegusi, kuid ühtlasi meelitavad tööle uusi päästjaid,” kõneles Raik.
“Päästja töö ei ole ainult sündmustele reageerida ja komando hoone ei ole ainult koht, kus väljakutsete vahel hinge tõmmata. See on koht, kust omavalitsus ja kogukond saavad innustust ja tuge turvalisema elukeskkonna ja ohutuskultuuri kujundamiseks, sest kogukonna koostegutsemisvõime on turvalisuse tagamisel oluline,” tõdes päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
AS Riigi Kinnisvara kinnisvara arendus- ja ehitusdirektor Mihkel Mäger lisas, et iga päästehoone on nagu rätsepaülikond, kuhu on panustanud päästjad ise, et see sobiks neile kõige paremini. “Päästehoone peab sobituma asukohta ja olema loodud siinseid päästjad silmas pidades, selle koostöö üle on meil ainult hea meel,” lausus Mäger.
Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla rõhutas, et ehkki on aina investeeritud olmetingimuste parandamisse ja heasse varustusse, tuleks panustada tähtsaimasse varasse – inimestesse.
Lihula komandos töötab koos komandopealikuga 22 meest ja nad pakuvad maapäästevõimekuse kõrval veepääste- ja naftareostuskorjevõimekust. “Uude depoosse peavad projekti järgi ära mahtuma veel päästetööde paat ja ATV,” kommenteeris päästekeskuse juht.
Riigi Kinnisvara ja ühispakkuja OÜ Pro Ehitus, OÜ KRTL ja OÜ Ösel Projekt sõlmisid mullu juunis Lihula päästehoone ehitustööde töövõtulepingu summas 556 520 eurot.