Linn ei soovi täielikult lõpetada naiste plaaži eksisteerimist ning võtab tarvitusele meetmed, millega informeerib avalikkust naiste plaaži õiguslikust tähendusest ning juhib inimeste tähelepanu sellele, et naiste plaaži läbimine ja kasutamine ei ole meessoost isikutele keelatud, vastab Pärnu linnavalitsus õiguskantsleri soovitusele õiguspärase ja hea halduse tava järgmiseks naiste rannas.
Linnavalitsus on endiselt seisukohal, et naisterand, olles ajalooliselt välja kujunenud piirkond kesklinna rannas, annab Pärnu linna rannaalale oma eripära ning on seetõttu ka väärt säilitamist, vahendas Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo.
Samas on linnavalitsus valmis võtma tarvitusele meetmeid informeerimaks avalikkust naiste plaaži õiguslikust tähendusest ning juhtima inimeste tähelepanu sellele, et naiste plaaži läbimine ja kasutamine ei ole meessoost isikutele keelatud.
Linnavalitsus nõustub õiguskantsleri märkusega, et Pärnu rannas paiknev naiste plaaž ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva soolise diskrimineerimise keelu põhimõtte, liikumisvabaduse ning soolise võrdõiguslikkuse seadusega.
Ometi ei saa vaadata kõrvale asjaolust, et naiste plaaži ja selle kasutamise korra on aegade jooksul kujundanud Pärnu linna elanikud. Seejuures ei piirdu traditsioon ainult Pärnu linna elanikega, vaid naiste plaaži ja selle eripära hinnatakse kõrgelt ka Pärnut külastavate turistide seas.
Nimetatud tava kujundamise kaasa aitava jõuna ei saa eitada ka naiste plaaži äärealadele paigaldatud kolmkeelseid silte, mis tähistavad kesklinna ranna osaks oleva rannaala ajalooliselt väljakujunenud nime.
Pärnu linn on käsitlenud silte mitte regulatiivsetena, mis keelaks meessoost isikutel rannas viibimist, vaid informatiivsetena, mis tähistavad rannaosa, kus tava kohaselt on rannaala kasutajateks naised. Ajalooliselt on välja kujunenud, et naiste plaažil esineb valdavalt alasti päevitamist.
Naiste plaaži säilitamise motiiviks iseenesest ei ole kunagi olnud tungiv vajadus kaitsta naiste privaatsust. Pigem on linn soovinud naiste plaaži säilitamisega kaitsta rannaalal kehtinud traditsioone ja eripära.
Arvestades piirkonna ja selle erinäolise kasutuse kujunemist üldtunnustatud tavaks ja osaks Pärnu rannakultuurist, võiks meessoost isikute viibimist naiste plaaži alal teatud olukorras käsitleda avaliku korra rikkumisena, kui seda tehakse lugupidamatusest alal väljakujunenud tava suhtes.
Samal ajal on selge, et kuna tegemist on avaliku kohaga, ei saa naiste plaaži kasutajad eeldada täieliku privaatsuse tagamist ning õiguskantsleri seisukohast lähtuvalt ei saa piirata ka üldist liikumisvabadust. Praktikas ei ole ühtegi meessoost isikut nimetatud rannaalal viibimise eest avaliku korra rikkumise eest ka vastutusele võetud. Seega on siiani naiste plaaži kasutamine toimunud niiöelda ühiskondlikku kokkuleppe alusel, mida kõik osapooled on üldplaanis aktsepteerinud.
Linna seisukoht on, et naiste plaaž on avalik koht ja sellel viibimine ei ole õiguslikult keelatud ka meessoost isikutele.
Meestele eraldi rannaala eraldamist Pärnu linn vajalikuks ei pea, kuna tegelikkuses olulist nõudlust selle järele ei ole ning sellisel kujul rannaosa eraldamisega vähendataks niigi kitsaks jäänud avalikku rannaosa. Arvestades Pärnu rannaala pikkust, on linn veendunud, et iga inimene leiab endale soovi korral koha privaatseks olemiseks, et kasutada talle põhiseadusega tagatud õigust vabale eneseteostusele.
Korraldatud menetluse tulemusena leidis õiguskantsler, et Pärnu rannas paiknev naiste plaaž ei ole kooskõlas põhiseaduse nende paragrahvidega, mis käsitlevad liikumisvabadust ning soolist võrdõiguslikkust. Õiguskantsler soovitas lõpetada Pärnu ranna naiste plaaži ala kasutamisel sooline eristamine senisel kujul.