Pärnu ühisgümnaasiumi saalis jälgisid noored eile põnevil pilguga, kuidas robotid nende ees esinevad, tähelepanu keskmes oli põlvekõrgune humanoid, kes elu sissesaamiseks ja tantsima hakkamiseks vajas missioonitundega paitegijat.
Robotid andsid õpilastele etenduse
8. detsember 2011, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robotiteater oli sissejuhatus kahepäevasele seminarile, mille korraldavad Tartu ülikool ja Riia tehnikaülikool.
Euroopa regionaalarengu fondi toetusega toimuv Eesti ja Läti üldhariduskoolidele mõeldud koostööprogramm tõigi Pärnusse robootikatöötuppa Läti tudengid, et valmistada ühisgümnaasiumi noori ette kevadel toimuvaks kahe riigi vaheliseks võistluseks.
Ühisprojekti juht Merle Miliste rääkis, et ettevõtmise peapartner on Riia tehnikaülikool. Kõnealusel eile alanud ja täna jätkuval kokkusaamisel osalejad programmeerisid oma LEGO robotid nii, et nendega saaks osaleda teemavõistlusel “Linna läbimine”.
“Oleme robootikaga tegelnud kuus aastat ja robotitega võivad tegeleda päris nooredki, näiteks ühel võistlusel tegi 1. klassi õpilane vanematele programmeerimises ära, sest selle keel on lihtne,” selgitas Miliste.
Tehismasinatel, nagu robotid seda on, on oma eetika, mida selgitasid Tartu ülikooli koolirobootika spetsialist Ramon Rantsus ja doktorant Heilo Altin. Nende põhireeglite järgi peab robot kuulama inimese sõna, kuid ei tohi täita tapmiskäsku; ta peab aitama inimest, aga ei või talle viga teha.
“Need põhireeglid mõeldi välja läinud sajandi keskpaigas, juhuks, kui robotid hakkavad inimeste kõrval olema,” mainis Rantsus.
Humanoidisarnane Prantsusmaal toodetud robot NAO tekitas enim põnevust ja oli tehismasinatest toimekam. Altini seletuse järgi kasutatakse selliseid roboteid jalgpallimängus ja aastaks 2050 plaanitakse korraldada inimeste ja robotite vaheline jalgpallimatš.
“Humanoid on kõige põnevam, kõige tehnoloogilisem,” nentis Pärnu ühisgümnaasiumi robootikaringi juhendaja, 10. klassi õpilane Karl-Martin Miil.
Miili jutu järgi käib robootikaringis kümmekond 7.–9. klassi õpilast, huvilisi on nooremate hulgaski.
“Meil on väike vundament laotud paari aastaga, robotite ostmist toetas Tiigrihüppe Sihtasutus,” mainis ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann, pidades silmas infotehnoloogia arenguga kaasa sammuvaid tehnikahuvilisi noori, kelle teadmistele kõnealune üritus lisa andis.