Rootsi üliõpilased hindasid Pärnu teenuseid ja turundust
13. mai 2019, 14:20
Juba 12 aastat on mais Pärnut külastanud 30–50-liikmeline üliõpilaste grupp Pärnu sõpruslinnast Helsingborgist Lundi ülikooli kampusest. Aastaid on rootslased uurinud Pärnut ja linna ettevõtteid iseseisvalt, kuid sellel aastal otsustati Tartu ülikooli (TÜ) Pärnu kolledžiga jõud ühendada ja rootslaste õppetegevusse ka kohalikke üliõpilasi kaasata. Kogutud andmete põhjal kirjutavad Rootsi üliõpilased kursuse lõputöö.
TÜ Pärnu kolledži turundusspetsialisti Birgit Tuulemäe teatel olid sellel õppeaastal üliõpilaste valitud teemad toit ja restoranid (“Food and restaurants”), kaubandus (“Shopping”), hotellid ja roheline turundus (“Hotels and green marketing”), spaahotellid Eestis ja Rootsis (“Spa hotels in Estonia and Sweden”), kultuuripärand ja ajaloo kasutamine (“Cultural heritage and use of history”) ning ületurism ja kohalik kogukond (“Overtourism, local population”). Pärnus sai iga rühm oma gruppi ühe Eesti üliõpilase ja ülesandeks oma teemast lähtuvalt analüüsida, kuidas Rootsi noort kõnetada ja Pärnut külastama meelitada.
Pärast kolm päeva kestnud uuringuid esitlesid üliõpilased oma tulemusi Pärnu linnavalitsuse turismiarenduse spetsialistile Ave Läänele, kes teemasid kommenteeris ja tudengitel uuringu käigus tekkinud küsimustele vastas.
TÜ Pärnu kolledži turismiteenuste õppejõu Marit Piirmani sõnutsi leidsid Pärnu toitlustussektorit uurinud üliõpilased, kes restoranide külastamise ja kodulehtede analüüsi kõrval vaatasid restoranide Instagrami-lehti, et toidu esitlemisega ei nähta enamasti vaeva. Nende hinnangul on Eesti toidu kohta vähe infot ja piltidel olev toit ei räägi lugu. Samuti ilmnes, et üliõpilaste esmased infootsimise kanalid on pigem kohalike ettevõtete Instagrami-kontod, Tripadvisor ja Facebook, mitte Visit Pärnu koduleht.
“Samuti märgiti, et eestlastel on komme oma toitu pisendada, öeldes, et see pole midagi erilist, lihtsalt liha ja kartulid,” rääkis Piirman. “Naljaga pooleks hüüdis üks tudeng vahele, et pange see liha ja kartulid roosale taldrikule ja juba ongi teistmoodi tore. Seega, Rootsi noori oma restorani meelitada tahtjatel tuleb asju pisut teistmoodi teha, ettevõtte visuaalne kommunikatsioon läbi mõelda, sotsiaalmeediaturundusse panustada ja trende jälgida. Pärnu restorane kiideti rikkaliku taimetoiduvaliku eest. Rootslasi üllatas, et paljudel toidukohtadel on lausa eraldi taimetoidumenüü.“
Piirman märkis, et üldiselt jäid üliõpilased Pärnu toitlustuses pakutavaga rahule, kuid leidsid, et teenindus võiks sõbralikum olla, sest ei ole ju keeruline külalisele otsa vaadata ja hea tahte märgiks naeratada.
Pärnu kaubandust analüüsinud rühm keskendus kesklinna kahele suuremale keskusele (Pärnu Keskus ja Port Artur) ning jõudis järeldusele, et kuigi mõlemad kasutavad turunduskommunikatsioonis teismeliste tüdrukute pilte, on Pärnu Keskus rohkem noortele mõeldud. Port Artur pole koht, kus noored aega veeta tahaksid, vaid pigem igapäevaostude sooritamise paik. Instagramis on mõlemad keskused aktiivsed, aga üliõpilaste hinnangul on noorte seisukohast olulisem, et kauplustes oleks ka sellist kaupa, mis neile huvi pakub. „Rootslased hindasid meie kodumaist kaubavalikut ja leidsid, et ostuturisti kohalemeelitamiseks peaksid esindatud olema maailmas tuntud kaubamärgid,“ lausus Piirman.
Piirman märkis, et esialgu oli uurimisobjektide hulgas Rüütli tänavgi, aga see jäeti välja, sest sealsed kauplused pannakse varakult kinni. „Rüütli tänav on üliõpilaste hinnangul väga pime. Ideena pakuti välja, et kaupluseakende valgustusega saaks seda öisel ajal elavamaks muuta. Pikalt arutleti teemal, miks linna peatänav nii väljasurnud on,“ lisas ta.
Hotellimajanduses hindavad Rootsist pärit külalised järjest enam, kui majutusasutus käitub säästvalt ja vastutustundlikult. Üliõpilased leidsid, et kuna pikas perspektiivis toob roheline majandamine ainult kasu, võiksid Pärnu ettevõtjad säästvat tegutsemist märksa enam turunduses kajastada. “Arvestades regulatsioone, et ühe korra plastnõusid peagi enam kasutada ei tohi, võiksid majutus ja toitlustusettevõtjad olla pioneerid, kes leiavad alternatiivseid, keskkonnasõbralikke lahendusi, ja tulla nendega välja enne, kui ametlikud reeglid kehtima hakkavad. Üliõpilaste soovitus oli leida keegi tuntud inimene, kes väärtustab keskkonda, ja võtta tema eeskõnelejaks,“ märkis Piirman.
Pärnu spaade turundust hinnanud üliõpilased analüüsisid ettevõtete kodulehti ja vaatasid Instagrami materjali. Toodi välja, et piltidel on valdavalt vanemad inimesed või modellid, kellega noortel on raske samastuda. Piirmani sõnutsi nentisid üliõpilased, et kõik spaad ega hotellid ei peagi noortele orienteeritud olema, aga kui noored on kliendigrupp, keda kõnetada soovitakse, tuleb end sotsiaalmeedias, eriti Instagramis nähtavaks teha. Ka kodulehe uuendamine on ääretult tähtis, niisama oluline nagu teenuste ajakohasena hoidmine.
“Ühtlasi tekkis diskussioon teemal, kes üldse on noored. Kas selle määrab vanus või hoopis see, kuidas inimene välja näeb? Pärnu spaahotellidest peatuksid Rootsi üliõpilased hea meelega Hedonis, Rannahotellis ja peagi avatavas Wasa Resortis,“ ütles Piirman.
Kultuuripärandi ja ajaloo esitlemisel näevad Rootsi üliõpilased meie linnas potentsiaali. Kui kesklinna nähti pigem piirkonnana, mis võiks huvi pakkuda vanemaealistele, siis rannaala on rohkem noortele ja Aloha juures on tunda surfi vibe’i.
“Rootslased olid väga positiivselt üllatunud, et meil kõik nii korras on. Rohealad on avarad ja puhtad, aga pisut tühjad. Ka seal nähakse suurt teenuste arendamise potentsiaali. Pakuti välja grillimisalade ja välivõimla loomine või näiteks puude vahele slackline’i paigaldamine. Loomulikult mõistetakse looduse ja mõningate rohealade niisama säilitamise vajadust,“ märkis Piirman.
Piirmani sõnutsi oli kõige keerulisem rühmal, kes uuris ületurismi, sest Pärnus on praegu turistide hulk võrreldes suvega väga väike. Sellest tulenevalt otsustati uurimisfookust natuke muuta. Üliõpilastel õnnestus intervjueerida ligemale 70 kohalikku elanikku ja tekkis küsimus, kas noored on üldse kõige parem sihtrühm, keda püüda. Ehk oleks mõistlikum keskenduda majanduslikult paremal järjel üle 30aastastele külastajatele, kes hindavad kvaliteeti ja on nõus selle eest maksma.
“Seega, mõtlemisainet jagub: keda, kui palju ja millal me oma kodulinna ootame ja milliseid (millise kvaliteedi ja hinnaga) teenuseid neile pakkuda suudame. Igaühest meist sõltub, kuidas külaline Eestit ja Pärnut näeb ning kas ta sõpradel siia tulla soovitab,“ tõdes Piirman.