/nginx/o/2019/05/15/12168510t1hf65e.jpg)
Tallinna halduskohus võttis täna menetlusse OÜ Air Livonia kaebuse Tori vallavalitsuse antud korralduse Pärnu lennujaama lennuraja ehitusloa andmiseks ja muutis varasemat, esialgset õiguskaitset, keelates vallavalitsusel vaidlustatud korralduse ja ehitamise tulemusel kasutusluba väljastada. Ehitustegevuse peatamist kohus ei pikendanud.
Halduskohus leidis, et ehitustööd ise ehk lennuraja konstrueerimine ja pikendamine ei riiva Air Livonia õigusi. Kaebuse väited käivad selle kohta, et lennuraja kasutuselevõtu korral luuakse kaitsevöönd, mis piirab kaebaja tegevust, mitte ehitamine ise.
“Seega puudub kaebajal õiguskaitsevajadus ehitust takistada. Lennuraja täies pikkuses valmis ehitamine ei pruugi tähendada seda, et õiguslikult lubatav on ka selle täies ulatuses kasutamine,” täpsustas kohus.
Kohus seadis kahtluse alla, kas Tori vallavalitsus on küllalt ja õiges menetluses kaalunud, kas AS Tallinna Lennujaama huvi lennuraja ümberehituseks ja sellega kaasnevad piirangud kaaluvad üles naaberkinnistu omanike õigused ja huvid.
Lennuamet kaalub küll hiljem lennuohutuseks vajalikke tingimusi ja naaberkinnistu omanike huve. Siiski ei kaalu lennuamet enam seda, kas lennurajast tulenevad piirangud võivad olla sedavõrd suured ja naabrite suhtes ebaproportsionaalsed, et lennurada tuleks jätta rekonstrueerimata või kasutusele võtmata.
Halduskohus ei pidanud vajalikuks katkestada ehitustöid, arvestades ka Tallinna Lennujaama selgitusi, et ehituse rahastus on võimalik veel lühikest aega – käimasoleva aasta lõpuni – ja ehitamise keelamise korral võib lennurada jääda üldse rekonstrueerimata.
Kohus leidis, et ühelt poolt kaaludes kaebajale tekkivaid tagajärgi, mis tekivad alles lennuvälja kasutuselevõtul, teisalt ehitamise rahastuse piiratud ajaraame, on poolte huvide tasakaalupunkt võimalik leida nii, et lubatakse küll ehitustegevus, kuid keelatakse kasutusluba väljastada. Sellisel moel õnnestub kolmandal isikul ehitustegevus lõpule viia, kuid kaebajale sellega tagajärgi ei kaasne. Riigikohtu praktika kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse alles pärast kasutusloa andmist.
Sellega jääb Tallinna Lennujaama kanda risk, et tal on võimalik küll ehitustööd lõpule viia, kuid ehitusluba tühistatakse.
“Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei anna kohus arendajale garantiid, et ehitusluba hiljem ei tühistata. Kohtus tähtajaks vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamine on arendaja äririsk,” rõhutas halduskohus.
Veel märkis kohus, et soovib asja lahendada kiirendatud korras, seda nii menetlusosaliste kui ka avalikkuse huvides. Samuti ei välistanud kohus asjas kohtuväliselt lahendamise varianti, andes pooltele võimaluse seda kaaluda. Osalistel on võimalus esitada oma seisukohad kohtule 3. juunil. Pärast seda selgub menetluse edasine käik: vajaduse korral istungi aeg ja edasised tähtajad.
Esialgset õiguskaitset võib kohus igal ajal muuta või tühistada, kui peaksid ilmnema uued asjaolud.
Air Livonia esitas 28. aprillil Tallinna halduskohtule kaebuse Tori vallavalitsuse korralduse “Ehitusloa andmine” tühistamiseks. Korraldusega anti Tallinna Lennujaamale ehitusluba Tori vallas Pärnu lennujaama lennuraja ehitustöödeks. Samuti esitati esialgse õiguskaitse taotlus korralduse kehtivuse peatamiseks – kohus rahuldas selle ajutiselt, peatades ehitusloa kehtivuse täna.
Lennuvälja piirinaabrit Air Livoniat häirib lennuvälja kaitsevöönd, mis on 500 meetrit lennuraja telgjoonest mõlemale poole.
Tänast määrust saab vaidlustada esialgset õiguskaitset puudutavas osas 15 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtus.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)