“Lauri ja Martti on jälle siin. Tulete ehk enne, kui nad sodima hakkavad?”

Justiits­ministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Laidi Surva hinnangul on Soomes toimivat süsteemi Pärnus mõistlik proovida. Foto: Raul Mee

Sotsiaalmeedias jagati hiljaaegu kirjeldust Pärnu bussijaamas toimuvast: “Kas te teate, mida teie lapsed teevad Pärnu bussijaamas? Kindlalt alla 15aastased suitsetavad, hauguvad vanematele vastu. Üks tädike läks juurde ja küsis, kas teil midagi muud pole siin teha kui ropendada ja suitsetada. Üks tatikas ütles, et aura ära, vana lehm.” Kambad on bussijaamas endale mõnusa kohtumispaiga leidnud ja ilmselgelt pole see linnaelanikele meeltmööda. Pärnus on aga käivitumas projekt, mis võib murele lahenduse tuua.

Tallinnas on siniste jopedega mööda linna käivad mobiilsed noorsootöötajad juba tavaline nähtus. Pärnussegi soovitakse tuua sarnane teenus, aga seda mitte pealinna, vaid Soome eeskujul. Uuest projektist rääkis lähemalt justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Laidi Surva.

Mida tänavalepitus endast kujutab?

See on üks oskus, mida saab rakendada mobiilses noorsootöös. Soomlased kasutavad seda peidetud kuritegude lahendamiseks. Seda laadi asjad nagu sodimine, kerged lõhkumised, mille peale pole mõtet politseid kutsuda. Politsei registreerib juhtumi, aga see ei lahenda olukorda.

Politseitööst eristab seda põhi­mõte, et rikkumisele või halvale käitumisele on muidki lahendusi kui hoiatus või trahv. Tänavalepitus on teistsugune viis, kuidas reageerida, ja annab noorele võimaluse kahju ise kompenseerida.