Järgmisest nädalast saab vähipüügiluba osta

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Copy
Järgmisel nädalal algab vähipüügilubade müük.
Järgmisel nädalal algab vähipüügilubade müük. Foto: Keskkonnaministeerium

1. juulil avatakse kalastuskaartide müük vähipüügiks. Olgugi et enamikus maakondades on püügivõimalused piirarvuta, leidub kohti, kus vähipüük on sel hooajal keelatud. Pärnumaal leidub neid kohti päris mitu.

2019. aastal on siin maakonnas vähipüük keelatud Pärnu jões ja vallikraavis, Reiu, Sauga, Tuudi ja Vanamõisa jões. “Vähipüük neis veekogudes keelatakse, sest katsepüükide käigus on saadud peale signaalvähi teist võõrliiki, ogapõskset vähki. Võõrliigi leviku takistamiseks keeld kehtestataksegi,” selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

Millistes veekogudes täpselt vähipüük lubatud ei ole, tasub igal kalastajal enne püügile minekut üle kontrollida Riigi Teatajas ilmunud määrusest “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2019. aastal”.

Jõevähke tohib püüda 1. augustist 31. augustini.

Vähipüügi ühe olulisema muudatusena tuleb püüdjatel arvestada, et sellest aastast on vähipüügile kehtestatud isendipõhine väljapüügi piirang. Kalastajatel on lubatud ühe kalastuskaardi alusel püüda kuni 100 mõõdulist vähki ööpäevas.

Püügiloaga tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist laka (karvakeste) lõpuni küünib vähemalt 11 sentimeetrit, väiksemad jõevähid tuleb kohe püügikohas vette tagasi lasta. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust esimesel võimalusel teavitada keskkonnaametit.

“Vähipüük on paljudele harrastuspüüdjatele suve lahutamatu osa. Et seda saaks nautida ka tulevikus, tuleb haiguste vältimiseks vähipüügivahendid pärast püüki desinfitseerida ja päevaks päikese kätte kuivama jätta – nii hävivad kõik jõevähki ohustavad haigustekitajad,” tuletas meelde keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. “Haiguste ja võõrliikide leviku vältimiseks ei tohi vähke keskkonnaameti loata ümber asustada mõnda teise veekogusse, ka kodutiiki mitte.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles