Mõisasuve hoogne programm on kirju nagu vanaema lapitekk

Allikukivi veinimõisas jagub tegemisi mitmele päevale.

FOTO: Urmas Luik

Eelmisel suvel korraldasid Eesti, Läti ja Leedu mõisate ühendused ühise külastusmängu. Mullune kogemus ärgitas tänavu jätkama. Pärnumaalt osaleb ettevõtmises Allikukivi veinimõis.

Ühiskampaania eesmärk on pöörata tähelepanu mõisate võrgu tihedusele, tutvustada nendevahelisi seoseid ja tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja oma piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäeval. 

Maal asuvate kultuurimälestiste seas teatakse palju esinduslikke mõisaid. Omaaegsest ligikaudu 2000 mõisakompleksist on Eestis säilinud veerand. Väärikate, kaunilt restaureeritud mõisate kõrval on kümneid haledas seisus endisi häärbereid. Õnneks jääb neid aasta-aastalt aina vähemaks. Paljud mõisad on leidnud endale uued tegusad omanikud, kes ootavad nii kohalikke kui ka külalisi ülesvuntsitud hoonet uudistama, nautima kontserte ja näitusi õdusasse mõisakohvikusse või hotelli. 

Mõisa pidada ei ole lihtne, see vajab raha, aega ja pühendumist. Nende säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud nii riigiametid kui ka omavalitsused. Paljud eraomanikudki on panustanud aega, raha ja energiat mõisate hiilguse taastamiseks. Tänapäeva katsumus on taastada mõisa roll kohaliku majanduse ja kultuurielu keskusena vastukaaluks linnastumisele ja maapiirkondade tühjenemisele. 

Paarkümmend aastat tagasi loodi Eesti mõisate ühendus ja Eesti mõisakoolide ühendus, vahetamaks teadmisi ja kogemusi ning toetamaks üksteist. Mõisate ajaloo, arhitektuuri ja kunagiste omanike kohta on ilmunud uurimistöid ja raamatuid.

Tagasi üles