Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2019/08/13/12463975t1hbfe7.jpg)
Ligemale 70 elanikuga Tõlla külas kunagise koolimaja asemel avatakse laupäeva, 24. augusti keskpäeval mälestuskivi ja infostend. “Tõllakate” kokkusaamine jätkub järve ääres meenutuste, trükivärvi järgi lõhnava raamatu sirvimise ja supiga.
Arvukate fotodega 120-leheküljelise kogumiku “Tõlla ja Tõlla algkooli lugu. Raamat meist ja meie lastele tänuga meie vanematele” koostas sama kooli lõpetanud Erna Gross, kes on kaante vahele saanud märkimisväärse uurimuse.
Eessõnas nendib koostaja, et Tõlla on kuulunud kord Pärnumaa ja teine aeg Viljandimaa koosseisu, olnud Voltveti, Tihemetsa, Kamara, Vana-Kariste ja Rajangu valla nimekirjas.
Pärimuse järgi olevat Rootsi kuninga Karl XII tõlla telg just selles Saarde valda jäävas maakohas katki läinud ja sellest jäänudki sealsetele taludele ja kohale nimi külge. Külapiiride reformimise ajal 1977. aastal liideti Tõllaga Neitsiküla.
Algkool tegutses Saapa-Tõlla talu häärberis aastatel 1948–1972. Hoonest on jäänud vaid fotod nagu lastena koduküla koolis käinutel albumisse mustvalged klassipildid. Tõlla bussipeatuses avavad kokkutuleku korraldajad kooliaega meenutava fotonäituse.
