Tuleva aasta 1. aprill läheb ajalukku apteegireformi finišisirge ületamisega, hoogu selleks andis ravimiseaduse muudatus ja distantsi on läbitud viis aastat. Ümberkorralduse tulemusena muutuvad apteegid müügiasutustest taas tervishoiuasutusteks ehk ringiga oleme tagasi ajas, mil apteegid võisid kuuluda üksnes proviisoritele (1996. aastani).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Sotsiaalministeeriumi ja ravimiameti kõrval hoiab apteegireformi pulsil kätt MTÜ Eesti Proviisorite Koda, mille juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas on juuripidi pärnumaalane, pärit Arest ja lõpetanud omaaegse Pärnu 1. keskkooli. Kooliajal unistas õpetajaametist, kuid juhus tahtis, et ta läheks Tallinna meditsiinikooli ja hiljem Tartu ülikooli arstiteaduskonda farmaatsiat õppima. Tulevane proviisor tegi praktika Pärnus, siin asus tema esimene töökohtki ja tema teetähis on Rüütli tänavas Ülikooli apteek, mis nüüd kannab Euroapteegi logo.

Alamaa-Aas on üks neist, kes pikisilmi ootavad Rail Balticut. Et saaks elada Ares ja sõita pealinna tööle rongiga, sest Tallinna–Pärnu maanteed iga päev autoga sõita on “natukene niru”. Aga meie jutuajamise teema ei ole kiire raudtee, vaid viieaastase üleminekuajaga apteegireform. Mõlema pihta on vastuseisjad avanud arvamuste turmtule.