Erialaliit ei nõustu Rail Balticu Pärnu reisiterminali hanke lisakõnelustega

Rail Balticu Pärnu jaamahoone võidutöö meenutab hiigelsuurt putukat. Foto: eskiis

Laupäeval ilmus Postimehes uudis Rail Balticu reisiterminali võidutöö saatus sattus kahtluse alla, kus viidati, et neli ja pool aastat pärast Rail Balticu (RB) Pärnu reisiterminali arhitektuurikonkurssi avastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et peale konkursi võitja tuleb neil läbi rääkida ka teiseks ja kolmandaks jäänuga.

Eesti arhitektide liit väljendas tänases pressiteates ühingu seisukohta ja nimetab MKMi otsust hankereeglite rikkumiseks.

Pressiteates seisab, et Rail Baltic Eesti soov muuta tagantjärele Pärnu terminali arhitektuurivõistluse hanke reegleid on pretsedent, mis kahjustab Eesti arhitektuurivõistluste usaldusväärsust.

“Eesti arhitektide liit on seisukohal, et RB Pärnu terminali arhitektuurivõistluse puhul ei ole hankijal õigust alustada läbirääkimisi teise ega kolmanda koha pälvinud töö autoritega. Hankija on nii võistlusteates kui -eeskirjas ise reguleerinud läbirääkimiste korra ja selle alusel peetakse läbirääkimisi esikoha pälvinud töö autoriga. Teise ja kolmanda koha töö autoritega võib alustada läbirääkimisi ainult juhul, kui need esimese koha autoriga luhtuvad. Tänaseks ei ole kumbki osapool teatanud, et läbirääkimised oleksid ummikus,” seisab arhitektide liidu presidendi Katrin Koovi saadetud kirjas.

Arhitektide esindusorganisatsioon on seisukohal, et Rail Baltic Estonia on nimetatud arhitektuurivõistluse alusdokumentidega seotud ja kohustatud neist kinni pidama. Nende eiramine tähendaks, et Rail Baltic Estonia ei järgi seadusest tulenevat riigihangete korraldamise põhimõtet.

“Kogu Euroopas kehtib arhitektuurivõistlustel hea tava alustada läbirääkimisi just esimese (mitte teise ega kolmanda) koha pälvinud töö autoritega. Nii Euroopa arhitektide nõukogu kui rahvusvahelise arhitektide liidu arhitektuurivõistluste reeglistikus on esmase eesmärgina kirjas võidutöö elluviimine,” kinnitab Koov. 

Arhitektide liit teatab oma pöördumises, et nii võistluste žüriid kui töösse kaasatud eksperdid töötavad sihiga valida välja kõige suurema teostusvõimalusega töö, mille puhul on arhitektuuri kvaliteet ja elluviimise tõenäosus tasakaalus.

Kui lähtuda seaduse uuest tõlgendusest, muutub Koovi sõnutsi küsitavaks arhitektuurikonkursside mõte.

RB Pärnu reisiterminali rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Pluss kavandiga “Water Strider”, žürii kiitis esikohatöö dünaamilist ja meeldejäävat välisilmet ning funktsionaalsust, mis tagab sõitjate mugavuse.