Rail Balticu terminali võidutöö kaardid lõi sassi nõupidamine rahandusministeeriumiga

Pärnu reisiterminali arhitektuurikonkursi võidutööga “Water strider” liikusid edasi nii Pärnu linnavalitsus kui ka ministeerium, kuni septembris selgus, et läbi tuleb rääkida teise ja kolmanda koha saanud võistlustöö autoritega.

FOTO: Urmas Luik

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tegi ettepaneku kultuuriministeeriumi, arhitektide liidu ja rahandusministeeriumi kohtumiseks, et ühtlustada seisukohad ideekonkursside ja projekteerimishangete asjus. Kohtumist ajendas arhitekte koondava ühingu ja riigiametite eriarusaam Rail Balticu Pärnu reisiterminali ideekonkursiga edasi liikumisest, seejuures on kultuuriminister arhitektidega üht meelt.

2015. aasta alguses kuulutati välja, et Rail Balticu Pärnu reisiterminalile pakkus kõige parema lahenduse arhitektuuribüroo Pluss. Võidutööga “Water strider” liikusid edasi nii Pärnu linnavalitsus kui ka ministeerium. 

Tänavu septembri lõpus teatati aga arhitektuuribüroole, et peale võitja kaasatakse läbirääkimistesse kaks ettevõtet: OÜ b210 ja AS Tari, kes said arhitektuurikonkursil teise ja kolmanda koha. Kuid läbirääkimised arhitektuuribürooga Pluss ei ole nurjunud.

Eesti arhitektide liidu hinnangul ei ole MKMi haldusalasse kuuluval Rail Baltic Estonial õigust alustada läbirääkimisi teise ega kolmanda koha pälvinud töö autoritega.

Ka kultuuriminister Tõnis Lukas avaldas 7. oktoobril MKMile saadetud pöördumises soovi, et arhitektuurivõistlusel tunnustataks arhitektuuribüroo Pluss võitu. Seejuures rõhutas minister, et võistluse peaeesmärk ei tohiks kunagi olla madalaim projekteerimishind.

Rail Baltic Estonia OÜ seisukoht kaaluda Pärnu reisiterminali asjus läbirääkimisi laiema võitjate ringiga sündis pärast rahandusministeeriumiga konsulteerimist.

Ando Leppiman, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler

MKMi kantsler Ando Leppiman märkis esmaspäevases vastuses Lukasele, et Rail Baltic Estonia OÜ seisukoht kaaluda Pärnu reisiterminali asjus läbirääkimisi laiema võitjate ringiga sündis pärast rahandusministeeriumiga konsulteerimist.

“Nimelt väljendas rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond seisukohta, et astmeline läbirääkimismeetod sellisel kujul, nagu see oli sätestatud konkreetse hanke alusdokumentides (ja arhitektide liidu juhendiski), tähendab siiski, et läbirääkimisi peab pidama kõigi kolme võitjaga korraga. Põhjendatud ei ole läbirääkimiste pidamine vaid esikoha saanuga,” lisas kantsler.

MKM pani kultuuriministeeriumile, arhitektide liidule ja rahandusministeeriumile ette korraldada kohtumine, et ühtlustada seisukohad ideekonkursside ja projekteerimishangete kohta, sest olukord ei puuduta Leppimani jutu järgi vaid Rail Balticuga seotud hankeid.

Ligikaudu viis aastat tagasi kuulutati Pärnu terminali konkursi võitjaks ideekavand “Water Strider”, mille autorid on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides, meeskonnaga on senini peetud läbirääkimisi.

Pärnu reisiterminali ideekonkursi lõpp-protokoll

Selline hakkab välja nägema Liivi tee ja Pärnu jõe lähedusse rajatav Rail Balticu reisijaterminal. Nagu võidutöö pealkiri “Water strider” (water strider ehk vesikjooksilane) reedab, ammutasid arhitektid jaamahoonet kavandades inspiratsiooni putukamaailmast.

FOTO: eskiis

Esikoht Water strider

Raudtee kohale tõstetud titaantoru on ideevõistluse silmapaistvaim maamärk. Kuigi võistluseeskirjas eelistati maa-alust ühendust õhus olevale, on töö autorid veenvalt põhjendanud oma valikut (parim ühendus eri tsoonidest tulijatele, jõeäärne uputusoht, ehituse odavus võrreldes maa-aluse lahendusega) ning saavutanud efektse, urbanistliku, eksimatult raudteearhitektuuriga seostuva lahenduse, mis ei jää möödasõitjale märkamatuks ei rongist ega maanteelt.

Tugeva iseloomuga, uuenduslik ja dünaamiline vorm on ühtlasi perrooni katus, klaasgalerii kaitseb vihma ja tuule eest. Lahendus on läbimõeldud, kuigi terminali interjöör oma nii-öelda lennujaamalikkusega ei vasta välisvormi tekitatud ootustele.

Ideekavand vastab üldjoontes võistlusülesandele: raudteeskeemist on kinni peetud, liiklusskeem toimib ja on läbimõeldud. Küsimusi tekitab vaid jalakäijate klaasgaleriide pikkus kasutusmugavuse seisukohast. Maastikuala ja parkla läbitöötatuse aste on jäänud tagasihoidlikuks võrreldes terminalihoone lahenduse detailsusega. 

Võidulahendus vajab põhjalikumat analüüsi raudteeohutuse seisukohalt: raudtee kohale tõstetud jalakäijate tunnelite ja jaamahoone tõttu.

Allikas: www.arhliit.ee

Tagasi üles