Valitsuse toetus avameretuuleparkidele ajas kihnlastel harja punaseks
/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
22. detsember 2019, 20:17
Valitsus kinnitas neljapäeval hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kolme meretuulepargi rajamiseks, suurim neist kavatsetakse püsti panna Liivi lahte. Otsus on Kihnu elanike seas tekitanud vastuseisu.
Meretuulepargiga seonduvat tutvustati Kihnu vallale esimest korda kümme aastat tagasi.
Toonased olulised küsimused – milline on tuuleparkide rajamise tegelik mõju kalastikule, kuidas mõjutab nende rajamine kohalikku majandust ja milles peitub kohaliku kogukonna kasu, kui Kihnu saare merevaade rikutakse massiivsete elektrigeneraatoritega – on tänini vastusteta. Kuid praeguseks on juba algatatud tuulepargi hoonestusloa menetlus.
Kavandatavast kolmest pargist suurimat, ligikaudu 183 ruutkilomeetri suurusele maa-alale Liivi lahes tahab püsti panna Eesti Energia. Kihnust lõunasse jäävale merealale kavandatakse ühtekokku 160 tuulikut.
Otsustamise juures olnud majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnutsi on tulevikus meretuuleparkidel kaalukas roll Eesti liikumisel kliimaneutraalsuse poole.
Aasa ütlust mööda on tegemist erakordse otsusega. "Eesti rannikumeres praegu tuulikuid pole, aga me teame, et looduslikud eeldused on väga head. Meretuuleparkide eelis on väiksemad riigikaitselised piirangud kui maismaal, paremad tuuleolud võrreldes maismaaga. Vähem oluline ei ole asjaolu, et rannajoonest kaugel asuvad tuulikud ei häiri inimeste igapäevaelu nii suurel määral kui senised lahendused," selgitas minister.
Kihnu vallavanem Ingvar Saare teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et nüüdseks on tekkinud rida uusi küsimusi, näiteks tuulikute lubatud maksimumkõrgus. Kui esiti räägiti 85meetristest, pole see Saare väitel nüüd sugugi kindel, viidates 130 meetri kõrguste tuulikute võimalikust kasutuselevõtust.
Vallavanem märkis, et majanduslik tasuvus, millega valitsus avameretuuleparkide rajamist põhjendab, ei saa olla põhjus, miks eirata kohaliku kogukonna huve. Saare pani ette avada üleriigilise mereplaneeringu kontekstis Pärnumaa mereplaneeringu tuuleenergeetika osa ja vaadata seda üle-eestiliselt ühtsena.
"Meie küsimused peavad saama vastused valitsuse tasandil," rõhutas Saare.
Juhul kui neljapäevase otsusega algatatud menetlus lõpeb meretuuleparkide hoonestuslubade väljastamisega, kehtivad need 50 aastat.