Valitsuse otsusega sõidame kümne aasta pärast pealinna neljarealisel teel (6)

Merle Rallmann
, veebitoimetaja
Copy
Järgmise kümne aastaga on kavas ehitada kogu Tallinna–Pärnu maantee neljarealiseks.
Järgmise kümne aastaga on kavas ehitada kogu Tallinna–Pärnu maantee neljarealiseks. Foto: Urmas Luik

Valitsus võttis täna vastu riigiteede teehoiukava järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede ehitusse ja alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistusega.

Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnutsi on teehoiukava kui suur plaan, mida nüüd tuleb jooksvalt täiendada.

Järgmise kümne aastaga on kavas ehitada Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu maantee täies mahus neljarealiseks, nende ehituse ettevalmistuseks on teehoiukavas plaanitud neli miljonit eurot. Tallinna–Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Teehoiukavas ei ole arvestatud averusega ehk avaliku ja erasektori koostööga (PPP – ingl k public–private partnership) . “Detsembri lõpus otsustasime ka averusega edasimineku ja seoses sellega täiendame tulevikus täna vastu võetud teehoiukava, mis peaks juba kiirendama suuremate linnade vaheliste maanteede väljaehitamist,” seletas Aas.

Järgmisel kümnendil lubatakse suvepealinnast pealinna ehitada 2+2 tee. Pildil 2+2 Liivi tee Pärnus.
Järgmisel kümnendil lubatakse suvepealinnast pealinna ehitada 2+2 tee. Pildil 2+2 Liivi tee Pärnus. Foto: Ants Liigus

Teehoiukava vastuvõtuga sai kinnitust, et tänavu eraldab valitsus kolm korda rohkem raha kruusateede tolmuvabaks muutmise tarvis. “Kvaliteetse taristu loomises mängivad suurt osa ka väiksemad teed, mis võimaldavad inimestel mugavalt liigelda,” lausus Aas. 

Kruusateedele on järgmise aasta riigieelarvest ette nähtud kümme miljonit lisaeurot. Kokku eraldatakse nende ehituseks 2020. aastal 15 miljonit eurot. 

Valitsuse pikaajaline eesmärk on muuta 2030. aastaks tolmuvabaks kõik arvestatava kasutatavusega kruusateed.

“Riigiteede teehoiukavas 2020–2030” on alanud aastaks kavandatud riigi teehoiukuludeks ligemale 280 miljonit eurot, mida on 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas.

Kehtiv riigi eelarvestrateegia ei sisalda veel tulemusreservi ega Euroopa Liidu 2021+ eelarve raha, sest ELi läbirääkimised jagatavate toetuste üle veel käivad.

Varem pole valitsus nii pikalt teede ehitamise ega hooldamise plaani paika pannud. Seetõttu uuendatakse kirjapandut pidevalt, kui leitakse lisaraha, et mõnd projekti kiirendada.

Tagasi üles