Pärnu haigla teatel pole koroonaviiruse paanikaks põhjust
/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
31. jaanuar 2020, 19:40
Pärnu haigla infektsioonikontrolli arst doktor Kadi Kenk selgitas haigla valmisolekut kulutulena kogu maailmas leviva viirusega toimetulekuks ja jagas soovitusi elanikele.
Tohtri sõnutsi pole Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve 2019-nCoV enne inimestel tuvastatud. Senitundmatute viiruste puhangud inimeste hulgas on rahvatervise seisukohalt alati suur murekoht, eriti juhtudel, kui teadmised viiruste omadustest on väga piiratud. Näiteks, kui ei teata, kuidas viirus inimeste seas levib, kui raske kuluga haigust see põhjustab ja kuidas tekkinud tõbe ravida.
"See ei ole kaugelt esimene kord, kui Pärnu haigla on viinud end valmisolekusse mõnda uut tüüpi nakkushaigusega haige vastuvõtmiseks. Meenutaksin aastat 2003, kui liikvel oli SARS, või aastat 2014, kui olid ebola- ja MERS-CoV-puhangud," rääkis doktor Kenk. "Seepärast võin öelda, et meie haigla on nii valmis, kui saab olla vastu võtma nakkushaiget, mille tekitaja nakkusallikas ja levikuteed on alles selgitamisel."
Arsti jutu järgi saab haigla terviseametilt operatiivselt infot epidemioloogilisest situatsioonist maailmas ja pidevalt uuenevaid juhiseid viirusnakkuse võimaliku leviku ennetamiseks ja piiramiseks ning nakatumisriski vähendamiseks.
Meile teadaolevalt kulgeb uue koroonaviiruse põhjustatud haigus valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, harva raskemalt. Haiguskulgu võivad raskendada kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja muud südame-veresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused.
Doktor Kadi Kenk
"Meile on olulised nakkuskahtlusega isiku kiire tuvastamine, isoleerimine ja uurimine," selgitas Kenk ja märkis, et suurem vastutus langeb praegu erakorralise meditsiini osakonna (EMO) töötajatele.
Doktor tuletas elanikele meelde, et käes on aastaaeg, mil aktiivselt levivad nii gripp kui muud külmetushaigused. Kõik need on piisk- ja kontaktnakkused ning enam-vähem sarnaste sümptomitega.
Selleks, et potensiaalne nakkushaige võimalikult vähe jagaks haigustekitajat kaaspatsientidele ja meditsiinipersonalile, palutakse kõigil EMO vastuvõttu pöörduvatele hingamisteede haiguse kaebustega patsientidele kohe jagada näomaske ja koguda reisianamnees.
Ägeda hingamisteede (respiratoorse) haiguse sümptomitega patsientide suhtes, kelle haiguse eelloos oli viimase 14 päeva jooksul saabumine riskipiirkonnast või kes olid kontaktis riskipiirkonnas viibinud ja haigestunud inimestega, rakendatakse juba lisa-isolatsiooniabinõusid.
"Meile teadaolevalt kulgeb uue koroonaviiruse põhjustatud haigus valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, harva raskemalt. Haiguskulgu võivad raskendada kroonilised haigused, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja muud südame-veresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused," täpsustas doktor.
Gripiviirust on võimalik tuvastada haigla EMOs, teiste respiratoorsete viiruste vastus võtab aega ööpäeva. Uue koroonaviiruse kahtluse korral saadetakse analüüsid edasi terviseameti laborisse.
"Kutsun üles elanikke mitte sattuma paanikasse ega põhjuseta tulema EMOsse end viiruse suhtes testima. Pöörduma peaks vaid suurte kaebuste korral," lisas infektsioonikontrolli arst.
Kui inimesel on tekkinud kahtlus, et võib olla toimunud kokkupuude uue koroonaviirusega, tuleks sellest EMO töötajaid aegsasti informeerida, näiteks osakonda ette helistades.
Doktor Kenk soovitab elanikel end kindlasti gripi vastu vaktsineerida ja järgida tavapäraseid hügieenireegleid.