Imre Toodu: Loomemajandus hoogustab tegevust

Imre Toodu, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja. Foto: PP

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus (PEAK) alustab maakonna loomemajanduse tugiüksuse kujundamist, et arendada kohalikul ressursil ja kultuuripärandil põhinevaid tooteid ja teenuseid ning siduda valdkond ettevõtluse ja turismiga rahvusvaheliselt.

Ettevõtmise koostööpartnerite hulgas on Pärnu linnavalitsus, Pärnumaa omavalitsuste liit, Tartu ülikooli Pärnu kolledž, SA Pärnumaa Turism. Rahaga toetab 93 000eurose maksumusega kaheaastast projekti “Pärnumaa loomemajanduse tugiüksuse käivitamine” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), omafinantseering moodustab sellest 18 600 eurot.

Miks PEAK teeb rõhuasetuse loomemajandusele kui kunstitööstuse harule?

Tahame PEAKi uue tegevusvaldkonnaga aidata arendada Pärnumaa loomemajandust, luua vastava arendusüksuse ja jõuda projekti lõpuaastal, see on 2014, pakutavate tugiteenusteni, nagu nõustamine, koolitused, infopäevad, ekspordivõimalused, infokirjad, veebiportaal.

Aga loomemajandus ei ole ainult kunstitööstuse haru, vaid ka käsitöö, arhitektuur, filmi- ja muusikatööstus, disain, etenduskunstid, kirjastamine, raamatukogud, muusika, reklaam, meelelahutustarkvara.

Loomemajanduse ettevõtetel on suur osa, sest valdkonnas tegutseb ligikaudu kümme protsenti riigi ettevõtetest, see proportsioon kehtib Pärnumaalgi. Rahvusvahelist trendi jälgides ilmneb, et kui masu ajal oli teistes majandusvaldkondades langus, siis selles sektoris vastupidi, kasv. Turismi kontekstis püüame selle poole, et meie linna või maakonna külastamise põhjus oleks terviseparandamise või rannamõnude nautimise kõrval huvitav loometegevuski.

Silme ette kerkib Maarja-Magdaleena gild kui meie kohaliku loomemajanduse sünonüüm. Mittetulundusühing, mis tunamullu pälvis näiteks EASi turismiuuendaja auhinna.

Äriregistri andmetele tuginedes tegutseb Pärnumaal üle 400 loomeettevõtte, laiemalt tuntud on Pärnu kunstnikke ja käsitöölisi ühendav Maarja-Magdaleena gild. Kavandatava Lottemaa teemapargi sisu tuleneb samuti loometegevusest.

Kõnealuse projekti eesmärgid on laiemad, tahame koostöös Lääne-Eesti ettevõtluse arendusüksuste ja Pärnu kolledžiga teha lääneranniku loomemajanduse uuringu ja kujundada sellele tuginedes tegevuskava. Võrgustikku kaasame Saare-, Hiiu- ja Läänemaa, sest meie märksõnad läänerannikul on “meri” ja “turism” ning enesestmõistetav on omavaheline suhtlemine, nagu turismisektor seda juba teeb. Partneritena osalevate Tallinna, Viljandi ja Tartu loomemajandajate kogemusi saame samuti kasutada.

Pärnumaa loomemajanduse tugiteenuste väljaarendamise ja rakendamise, lääneranniku loomemajanduse koostöövõrgustiku ja piirkonda terviklikult hõlmava loomemajandusstrateegia kui kolme eesmärgi kõrval plaanite luua loomeresidendid. Mis need on?

Eesmärk on meelitada turismi madalhooajal Pärnusse loomeinimesi välismaalt, et kohalike loomeinimestega ühiseid ettevõtmisi korraldada. See ei tähenda, et ehitame Pärnusse uhke hoone, vaid eelkõige koostöö arendamist. Residentsis viibimine, mõttekodades osalemine annab loomingulisele poolele särtsu ja pakub kunstielamuse turistile, kokkuvõttes avaldab head mõju turismiettevõtlusele. Miks mitte korraldada avalikus ruumis installatsioone, millest pealtvaatajad saaksid elamuse?

Loomingulised inimesed on küllaltki suured individualistid, elukauged boheemlased. Kuidas PEAKi kui ohjehoidja head kavatsused nendeni jõuavad?

Loomemajanduse ja loomeettevõtjate tugiüksust hakkab vedama arenduskonsultant, kellele on toeks PEAKi ettevõtluskonsultant. Senised kogemused kinnitavad, et loomeettevõtja on riskijulge ja aldis oma toodangut eksportima, pole ta nii elukauge midagi, nagu arvatakse.

Loomemajanduse sihipärase arendamisega saab luua lisandväärtust turismiettevõtetele ja leida innovatiivseid lahendusi teisteski majandussektorites.