/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/21/13019620t1h7989.jpg)
Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas sel nädalal taotluse kanda ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Haabjas pürib UNESCO kultuuripärandi nimistusse
Otsuse Soomaa haabjakultuuri kandmise kohta üleilmsesse nimistusse teeb UNESCO järgmise aasta lõpuks.
Soomaa ühepuulootsik esindab ürgset eesti ja soome-ugri kultuuripärandit, mis väljendub nii haabja põlises ehitusviisis kui kasutusaladel, sealhulgas tüüpilise sõiduvahendina iga-aastaste suurvete ajal. Tänapäeval on Soomaa ühepuulootsiku levila läänepiiriks Euraasias.
Kuigi praegu on lootsikukultuur tänu viiele haabjameistrile ja kohalikule kogukonnale küllaltki elujõuline, vajab Soomaa haabjatraditsioon kaitset. Just seetõttu valmis Soomaa lootsikumeistreid ja -huvilisi ühendava MTÜ Eesti Haabjaseltsi juhtimisel taotlus kanda ühepuulootsik UNESCO nimistusse, kusjuures esimest korda Eestis võeti sihiks kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekiri.
„Turvalist teekonda meie haabjale Pariisi ja sealtkaudu koos kõigi muude unikaalsete kultuuripärandi kandjatega suurele maailmamerele!” soovis Tõnis Lukas UNESCO taotluse allkirjastamisel.
Projekti “Haabjas UNESCOsse!” juhi haabjameister Aivar Ruukeli sõnutsi on ettevõtmise peaeesmärk tagada järelkasv.
„Meie suurim lootus on huvi äratamine lootsikuehituse vastu noorte meeste, aga miks mitte ka noorte naiste seas. Kui 20 aasta pärast oleks meil mõni noor ja hakkaja lootsikumeister, on eesmärk täidetud,” ütles Ruukel.
Taotlus koostati käsikäes kohalike elanikega. Soomaa kogukonna liikme Sandra Urvaku jutu järgi aitaks UNESCO nimistusse jõudmine soomaalastel väärtustada iidset kultuuripärandit.
„Soomaalastele ehk isegi argisele lootsikule sellise rahvusvahelise tähelepanu pööramine on toonud palju elevust, tõstnud nende eneseteadvust ja huvi oma kultuuripärandi vastu laiemaltki,” leidis Urvak.
/nginx/o/2020/03/21/13019619t1h1959.jpg)
UNESCO taotlus sisaldab Soomaa haabjakultuuri üksikasjalikku kaitsekorralduskava aastateks 2020–2023. Selle autori, MTÜ Rahvusliku Ehituse Seltsi eestvedaja ning haabjameistri Priit-Kalev Partsi sõnade järgi esindab Soomaa ühepuulootsik ürgset veesõiduki tüüpi, mis on ühtlasi inimkonna puidutehnoloogiline kõrgsaavutus.
„UNESCO nominatsioon juhiks lootsikukultuuri väärtusele ja haprusele üldsuse ja kasvavate põlvkondade tähelepanu,” arvas Parts.
Haabjakultuuri nominatsioonil on laiem, soome-ugri ja maailma põlisrahvaste mõõde. MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskuse esindaja Oliver Loode sõnutsi innustab Soomaa taotlus nii mõndagi põlisrahvast samuti mõtlema UNESCO suunal.
„Paraku on UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsioon paljudele maailma põlisrahvastele veel tundmatu. Soomaa haabjakultuuri taotlus võimaldab tõsta teadlikkust UNESCO konventsioonist põlisrahvastega riikides, mis ei ole sellega liitunud, sealhulgas Venemaal, aga ka näiteks Kanadas,” rääkis Loode.
Rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja Leelo Viita tõstis esile, et UNESCO kiireloomulist kaitset vajavas vaimse kultuuripärandi nimekirjas – erinevalt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimestikust – pole Eestist ühtegi nähtust.
/nginx/o/2020/03/21/13019621t1h3e6e.jpg)
„On olnud rõõm UNESCO taotluse koostamise protsessi jälgida ja selles osaleda. Hoiame taotlusele pöialt ja seoses selle olulise ettevõtmisega lootsikukultuuri tutvustamiseks, toetuseks ja elavdamiseks soovin auväärsele, tuhandeid aastaid tänapäeva järjepidevalt kandunud haabjakultuurile pikka iga,” lausus Viita.
UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaatori Margit Siimu sõnutsi on haabjal head eeldused jõuda nimekirja, sest taotlus on koostatud haabjameistrite ja kogukonna algatusel ja põhjalikult läbi mõeldud.
Eestist kuuluvad UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo ja Võromaa suitsusaunakombestik.