Video ⟩ Pärnu jõestikus eemaldatakse paisud kalade vabaduse nimel

Vändra jõe Kullimaa pais on praeguseks hävinud vesiveski. Foto: Keskkonnaagentuur

Eelmisel nädalal alustati Pärnu jõestiku nelja paisu lammutustöödega, et parandada kalade rändetingimusi. Ühtlasi võimendab paisude mahavõtt suure Sindi paisu lammutamise tulemusi.

Keskkonnaminister Rene Kokk märkis, et kahtlemata oli Sindi paisu mahavõtt Pärnu jõe suursündmus ja on end igati õigustanud. “Üha enam kalu on avastanud selle aastakümneid kinni olnud tee – see rõõmustab ühtaegu nii kalastajaid kui kalateadlasi,” lausus minister.

Kokk nentis, et Pärnu jõel on mitu lisajõge, kus lagunenud paisude riismed takistavad kalade vaba liikumist. “Et Pärnu jõestik saaks toimida ühtse tervikuna, tuleb lisajõed segajatest puhtaks teha,” toonitas ta.

Keskkonnaagentuuri projektijuhi Külli Tammuri sõnul lammutatakse Kullimaa pais Vändra jõel, Nurme pais Sauga jõel, Rõusa pais Käru jõel ja Helmeti pais Kõpu jõel. “Paisuvaremed lammutatakse ja asemele rajatakse kaladele aasta ringi läbitavad kärestikud,” sõnas Tammur.

Kullimaa pais on praeguseks hävinud vesiveski. Jõel on osaliselt säilinud liigveelaskme kaldasambad, jõesammas ja fragmendid kunagisest puitkonstruktsiooniga rippsillast. Paisu vasakkaldal on säilinud maakividest müürifragmendid, mis võivad pärineda kunagisest veskihoonest. Jõe- ja kaldasambad on ehitatud kivikbetoonist ja maakividest. Olemasolevad konstruktsioonid on varisemisohtlikud. Tööde käigus eemaldatakse pais, kõrvaldatakse lagunenud jõe- ja kaldasambad. Nende asemele kujundatakse umbes 33 meetri pikkune kärestik.

Paisuvaremed lammutatakse ja asemele rajatakse kaladele aasta ringi läbitavad kärestikud.

Kõiki nelja paisu ühendab Tammuri jutu järgi üks: isegi peaaegu lagunenuna tõkestavad need kalade vaba rännet. Paisu tugisammaste taha kogunevad vette kukkuvad puud, moodustades uue tammi, mida paisu omanik peaks pidevalt koristama. “Just sel põhjusel ongi nii kaladele kui paisuomanikele parim lahendus paisude täielik eemaldamine või looduslähedased kärestikud, siis pole rändetakistusi, hooldukohustust ega -kulusid,” selgitas Tammur.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus märkis, et paise võetakse agaralt maha meie naaberriikideski. Seal lammutavad paise kohalikud omavalitsused koostöös kohalike keskkonna algatusrühmadega.

Süstasõitjad on Sindi paisu asemele rajatud kärestikul juba proovisõite teinud ja peavad seda Baltimaade parimaks. Foto: Karoliine Aus

“On aru saadud, et funktsiooni minetanud või lagunenud paisud nõuavad hoolduseks suurt raha ja teevad keskkonnale kahju. Paisude eemaldamise eesmärk kalanduslikult olulistel jõgedel on nende sõnutsi liigikaitse kõrval eelkõige majanduslik kasu. Nimelt suurem arv kalastajaid edendab kohalikku turismi,” lausus Tuus ja lisas, et suurt kasu on tunda langenud Sindi paisustki, mis nüüd toob kala koju kätte kogu jõel. “Kalastajate kõrval tunnevad head meelt kärestikusõbrad meilt ja mujalt. Nad on oma veealustega seal juba proovimas käinud ja hinnanud sõiduvõimalused suurepäraseks.”

Paisude eemaldamise eesmärk kalanduslikult olulistel jõgedel on nende sõnutsi liigikaitse kõrval eelkõige majanduslik kasu.

Pärnu jõe taastuv kalarikkus on keskkonnaministeeriumi teatel juba praegu märgatav. On nähtud jõkke kudema siirduvaid lõhesid, kevaditi kihab kunagise paisu ümbrus aga vimbadest. Siia- ja lõhevarude taastamiseks asustas RMK Põlula kalakasvatuskeskus 2019. aastal Pärnu jõkke 148 000 eri vanuses lõhet ja 30 000 ühesuvist siia noorkala.

Keskkonnaagentuuri veetava Pärnu jõestiku projekti koguhind on 15 miljonit eurot, millest 85 protsenti panustab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ja 15 protsenti Eesti riik. Projekt kestab 2022. aasta lõpuni.