Suur galerii: lugejate värvikirevad pühademunad

Palusime lugejatel Facebookis meile saata fotosid enda värvitud pühademunadest. See üleskutse osutus ülipopulaarseks ja me saime lugejatelt üle 150 pildi, millest enamikku näeb galeriist.

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi Berta andmetel on munade värvimine, kinkimine ja söömine kõige levinum lihavõttepühade tava Euroopa maades ning see tähistab uut elu ja kestvust. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja liikumist nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima.

Vanasti võõbati mune mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel siid- või krepp-paberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna – nii tekkis koorele õrn taimekujutis.

Mitut tooni munad saadi vesivärve või munalakke kasutades, mis olid 20. sajandil väga levinud värvimistehnikad. Kui pärast teist maailmasõda pikka aega munalakke saada polnud, asendati neid muude värvivate ainetega, koguni lillatera ehk kaaliumpermanganaadi, briljantrohelise ja muu käepärasega.

Urbepäeval ja lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Tasuks saadi mune. Pajutibud kuulusid tuppa toodud lahutamatult pühade juurde. Kes polnud neid varem soetanud, tõi nad munavärvimise ajaks vaasi. Kui õitsesid sinililled, toodi tuppa ka sammalt ja esimesi kevadlilli. 20. sajandil oli tava ajatada selleks päevaks taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud värvitud mune. Samuti ajatati hiirekõrvule igasuguseid oksi, millega ehiti tube.