Aasta algus tõi ebatavaliselt palju traagilisi veeõnnetusi

Ligemale poolel juhtudest oli õnnetuspaik tiik, aga uputi merre või kraavigi. Foto: Urmas Luik

Eelmise aasta veeõnnetuste statistikat kokku võttes sai päästeamet sedastada, et mullu uppus vähem inimesi kui ühelgi varasemal aastal. Tänavune on seevastu alanud süngemates toonides. Kolme esimese kuuga on märga hauda läinud rohkem inimesi kui kümnel varasemal aastal sama ajaga.

Nõnda selgub statistikast, et jaanuarist märtsini uppus Eestis 13 inimest. See on üle kolme korra rohkem kui möödunud aastal sama aja jooksul. Päästeameti Lääne regioonis on vees elu kaotanud neli inimest, neist kaks Pärnumaal.

“Aasta on alanud üsna murelikult. Endiselt on veeõnnetuste puhul üks soodustavaid tegureid alkohol, tänavu on oma roll ilmselt ka ilmastikuoludel,” rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Veeõnnetustes hukkunutest enamiku moodustasid mehed, naisi oli vaid kolm. Uppunute keskmine vanus oli 65. Üle poole uppunutest oli joobes, seejuures keskmine joove oli 2,7 ja kõige kõrgem tuvastatud joove 5,66 promilli. Veeõnnetustes hukkunutest üheksa libastus või kukkus. Ligemale poolel juhtudest oli õnnetuspaik tiik, aga uputi merre või kraavigi.

Võib spekuleerida, et osalt on sedavõrd suurele uppumiste arvule kaasa aidanud ilmastikutingimused.

Mikko Virkala

Pärnumaal on tänavu uppunud kaks vanemat meest: üks jaanuaris ja teine märtsis. Neist üks leiti kraavist ja teine oli läinud kanuuga kalavõrke vaatama Matsalu lahele. Ta leiti hiljem veest uppununa. Mõlemal puhul tuvastati uppunul alkoholijoove. Eelmisel aastal sama ajal ei olnud Pärnumaal keegi vees elu kaotanud.

“Õnnetuste sündmuskohti vaadates hakkavad silma asjaolud, et kraavid olid vett täis, kõrgete kallastega, kaldad olid pehmed ja libedad. Võib spekuleerida, et osalt on sedavõrd suurele uppumiste arvule kaasa aidanud ilmastikutingimused,” nentis Virkala. Kõigi kolme kuu keskmised temperatuurid ja sajuhulgad ületasid normi.

Aprilliski hukkus veeõnnetustes kolm inimest, neist kaks kraavi kukkumise tõttu. Täpsemad põhjused aga veel selguvad. Mai alguses hukkus veeõnnetuste tagajärjel kaks inimest.

Traagiliste veeõnnetuste vältimiseks soovitavad päästeametnikud hoida silma peal eakatel sugulastel ja jälgida, et kodukandi veekogud oleksid ohutud.

“Vette kukkumise vältimiseks tuleks kodused veekogud võimalusel piirata aiaga, avatud kaevud katta kinni ja järsud kaldad teha prügist puhtaks,” ütles Virkala. “Kutsume inimesi üles oma tegevusi läbi mõtlema ja looma ohutumaid lahendusi. Võimalusel tasub veekokku panna pump, et eakad inimesed ei peaks kastmisvett kaldalt kummardudes võtma. Nii on võimalik vältida libastumisohtu,” seletas ta.

Eelmisel aastal hukkus veeõnnetustes 36 inimest, mis oli läbi aegade väikseim arv. Pärnu maakonnas kaotas veeõnnetustes mullu elu viis inimest.