Intervjuu: Buskerudi ja Pärnumaa koostöö on paljutõotav

Pärnumaa sõprusmaakonna Buskerudi maavanem Roger Ryberg. Foto: Henn Soodla

Buskerudi maavolikogu esimees ROGER RYBERG.

Roger Ryberg võttis aasta eest Buskerudi maavolikogu juhtimise üle Tor Ottar Karlsenilt, kuid värskelt juhib ta veel Ida-Norra maakondade võrgustikku. Pärnus käis Norra sõprusmaakonna seitsmeliikmeline delegatsioon arutamas uusi koostööplaane.

Roger, kuidas tunnete ennast Tor Ottar Karlseni mantlipärijana Pärnumaa Norra sõprusmaakonna Buskerudi maavolikogu juhina?

Mul on väga uhke tunne jätkata Tor Ottar Karlseni tööd, sest Norral on Euroopas palju sõpruslinnu ja maakondi. Kahepoolne koostöölepe Pärnu maakonnaga on meile väga eriline, see puudutab haridust, kultuuri, planeerimist, transporti, sporti ja tervist. Nüüd on meil valmimas uued kokkulepped ja oleme leidnud uusi võimalusi, kuidas kahepoolseid suhteid arendada.

Oleme Pärnumaaga väga head sõbrad ja meie kahe maakonna koostöö väljavaated on paljulubavad. Seda enam, et käivitumas on uus projekt, millel on Euroopa Liidu toetus.

Viimati, kui väga põgusalt kohtusime, ütlesite, et kätte on jõudnud kahe maakonna koostöö uus faas. Kui varem oli suhtlemistasand maakond maakonnaga, seavad nüüd suhteid kohalikud omavalitsused. Kuidas on läinud?

Päris kenasti. Kui viimati kohtusime, olid mul kaasas vallavanemad, teil on 15, meil 21 kohalikku omavalitsust. Kõik omavalitsusjuhid olid reisiga väga rahul, meil on konkreetsed koostööprojektid koolides Tihemetsas ja Kilingi-Nõmmes.

Veel on koostöö Varbla ja Audru vallavalitsusega. Üks teravamaid probleeme on linnastumine, kui inimesed tulevad maalt ära elama Pärnusse või teistesse linnadesse, sama probleem on Norras. Tahame koostöös luua tingimusi, et inimesed jääksid maale elama ja töötama. See on ausalt öeldes tõsine väljakutse, kuid ühtlasi ka Euroopa Liidu projekt.

Norra ei ole Euroopa Liidu liige, kuid on omaks võtnud ELi reeglid ja kulutab ELi projektidele paju raha. Miks?

Norra on 4,5 miljoni elanikuga väike riik ja kaubandus on meile väga oluline. Meil on palju maavarasid, hea haridusega inimesi ja meie huvides on ELiga kaubelda. Kulutame raha selleks, et meie kaup jõuaks Euroopa ühisturule, näiteks lõhe, forell. Ja teeme hea meelega koostööd ELi riikidega. Eesti on meile väga eriline, sest meie koostöö algas veel enne seda, kui Eesti võeti Euroopa Liitu.

Norralased on kangekaelsed ELi astumise suhtes, enamik leiab, et liikmelisust pole vaja, kuid me ei taha Euroopa asjade juurest kõrvale jääda. Meil on euroliiduga vabakaubandus, inimeste ja kapitali ning teenuste vaba liikumine – selle eest me ELile maksamegi, sest meile on seda vaja. Kuid me ei osale ELi poliitiliste otsuste tegemisel.

Mida kujutab endast teie teine amet Ida-Norra maakondade võrgustiku juhatuse esimehena?

Selle võrgustiku moodustavad kaheksa maakonda, mis asuvad Oslo ümber. Neis maakondades elab peaaegu pool Norra rahvastikust. Buskerud ja mina oleme valitud seda võrgustikku juhtima. Meil on käsil suur töö. Nimelt tuleb vastuvõtmisele transpordikava 2010-2019: kuidas soovime, et kulgeksid maanteed, raudteed – kogu infrastruktuur. Kui maakonnad neid ettepanekuid ei tee, jäävad nad kõrvale. Ja meie olemegi omamoodi survegrupp, esindame kaheksat maakonda, tehes oma ettepanekud Norra parlamendile. Koos on lihtsam ühiste huvide eest seista. Selline töövorm on Norras midagi uut ja oleme teinud parlamendiga väga palju tööd.

Koduste tegemiste juurest loodan olla taas Pärnus arvatavasti märtsis.