HEV-õpilastele rajati meelteaed, tehnoloogiaklass, spordikompleks ja erilahendusega klassiruumid

Pärnu Mai kooli õuealale rajati projekti raames ronimis-, turnimis- ja tasakaaluatraktsioonidega spordikompleks. Foto: Lilli Tölp

Algaval kooliaastal on Pärnu linna üldhariduskoolides õppivate hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste päralt täiesti uued, just neile mõeldud õppe- ja abivahendid ning ruumid, mis aitavad lastel nii õppetöö kui koolieluga paremini toime tulla.

HEV-õpilased on lapsed, kes on saanud Rajaleidja keskuselt soovituse teataval viisil toetamise või eriklassis õppimise suhtes. 2019/2020. õppeaastal õppis Pärnu üldhariduskoolides 397 haridusliku erivajadusega last.

Pärnu linnavalitsus teatas pressiteate vahendusel, et nende laste  õpitingimuste parendamisega tehti algust mullu projektiga „Väikelahendused HEV-õpilaste integreerimiseks Pärnu linna üldhariduskoolidesse”.

Kõnealuse ettevõtmise raames kohendasid kaheksa kooli ruume, 11 kooli tellis HEV-õpilastele sobivat mööblit, seadmeid ja muid vahendeid.

Kokku osaleb projektis 13 Pärnu kooli.

Kuna mitmes koolimajas lõppesid ehitustööd tänavu ja lõviosa ostetud vahenditest jõudis kohale ajal, mil eriolukorra tõttu koju jäänud lapsed neid isegi näha ei saanud, tõotab peagi algav õppeaasta tulla Pärnu HEV-lastele eriti põnev, sest neid ootab koolides ees üksjagu vahvaid uuendusi.

Projekti koostamisel lähtuti iga osalejakooli soovidest, vajadustest ja (ruumilistest) võimalustest.

Mai koolis näiteks poolitati õpetajate tuba, et individuaal- ja rühmaõppeks ruumi juurde saada. Hoovialale aga rajati ronimis-, turnimis-, tasakaalu- ja treenimisatraktsioonidest koosnev spordikompleks, mida HEV-lastele on füüsiliseks tegevuseks, vahetundide veetmiseks ja suuremast rahvahulgast eraldumiseks väga vaja.

Paikuse põhikoolis renoveeriti individuaal- või rühmaõppe tarbeks kahe klassi vaheline ruum. Raeküla koolis loodi eriklassile omaette klassiruum, uuendati individuaalõpperuumi ja HEV-õpilaste tualette. Täiskasvanute gümnaasiumi välistrepile paigaldati käsipuu ja kaldtee. Rääma põhikooli hoovil valmisid õuesõppe klass ja jõukompleks ning Vanalinna põhikool kohandas ühe ruumi arvutite, tikkimismasina ja CNC-pingiga klassiks, mida saavad kasutada ülejäänud koolide õpilasedki.

„Tehnoloogiaklassi mõte on arendada HEV-õpilaste praktilisi oskusi, mis hiljem võiksid neile tööturul kasuks tulla,” selgitab Pärnu linnavalitsuse kaasava hariduse spetsialist Terje Jürivete.

„Õppinud selgeks programmeeritava tikkimismasinaga või CNC-pingil töötamise, saab nii mõnigi noor endale mõtte edasi õppida või töökoht leida.”

Kuninga tänava põhikoolis kaeti kahe klassi seinad heli summutava materjaliga, õues valmis omapärane meelteaed.

„Meelteaed on aed, kus saab õppida tundma eri taimi (värve, lõhnu, vilju) ja saada näiteks selgeks päikesekella toimimise,” tutvustab Jürivete. „Meelteaia putukahotellis on tore uurida putukaid, loodusainete tundides heli tekkimise ja levimise seaduspärasusi ja ilmanähtusi.”

Nagu Vanalinna kooli tehnoloogiaklassi saavad meelteaedagi tulla teiste koolide HEV-õpilased.

Meelteaed rajatakse ka Päikese kooli, kui algab uue koolimaja ehitus.

Individuaal- ja rühmaõppeks ning õue- ja vahetundide sisustamiseks soetasid koolid isesuguseid spordi-, õppe- ja abivahendeid, nagu näiteks mitmesugused kirjutamise ja lugemise abivahendid, arendavad (õue)mängud, jaotatud raskusega rahustavad tekid ja kaisuloomad; interaktiivsed tahvlid (mitu kooli tellis kõigile oma HEV-lastele isikliku tahvli), haridusrobotid (need on õppevahendid algoritmilise ehk „arvuti moodi mõtlemise” ja matemaatilise mõtlemise ning eneseväljenduse arendamiseks); telerid, arvutid, kõlarid, kõrvaklapid, projektorid, mis aitavad lastel õppetööga hõlpsamini toime tulla ja õpetajatel tegevust laste eripärast lähtudes varieerida.

Jürivete sõnutsi vajavad HEV-lapsed tuge väga erinevates toimingutes. Mõnel lapsel on lugedes raskusi õigel real püsimisega, kuid reahoidja abil ta suudab seda. Õige pliiatsihoiu tekkeks ja nõrga käe toetamiseks on jällegi palju kasu pliiatsile kinnitatavast abivahendist.

„Peale mainitu on sügisest meie koolidele kättesaadavad täiesti uus HEV-õpilastele mõeldud digiõppe materjal. Seega on õpetajatel nüüd senisest märksa paremad võimalused arendada korraga nii HEV-laste õpioskusi kui digipädevust,” märgib Jürivete.

Kui varem töötas Eestis mitu erivajadustega laste kooli, siis praegu ollakse seda meelt, et iga laps võiks saada hariduse kodule lähimast koolist.

„Kuna hariduslike erivajadustega laste vajadused ja õpijõudlus on väga erinevad, vajavad õpetajadki väga erinevaid teadmisi-oskusi ja vahendeid, et lastega tegelda. Oleme nüüd selles osas ammu edasi liikunud,“ tõdeb Jürivete.

Projekti maksumus on 402 022 eurot. 341 719 euroga toetas Euroopa regionaalarengu fondist sobivate väikelahenduste loomist riiklik tugiteenuste keskus ja 60 303 eurot panustas Pärnu linn.