Eurotoetuste abil arendatud sadam seisab aastaid kasutuskõlbmatuna

Valesti ehitatud ­slipi pealt sadamat piieldes püüab­ esmalt pilku süvendaja, mis ootab seal paremaid päevi. Foto: Meelis Kalme

Tihtipeale räägitakse eurotoetuste abil ehitatud ­rajatiste puhul sellest, kuidas neist lõikavad kasu terved ­kogukonnad. Teinekord juhtub aga nii, et rahatoega loodu osutub hoopis sama kasulikuks kui sadam keset liivakõrbe.

Just nõnda on juhtunud ­Jaagupi sadamaga, mille aren­duseks on kulutatud sadu tuhandeid maksumaksja eurosid, aga mis hoolimata suurtest rahasüstidest ei passi kasutamiseks. See lihtsalt seisab, justkui monument raharaiskamisele ja mõttetutele arendustele.

On augusti keskpaik. Auto­rattad keeravad maha Via Balticalt ja senise tuulevihina asemel jätkub sõit kruusakrabina saatel. See krabin kestab paar minutit, kuni sõiduki mootor turtsatusega seiskub. Olen saabunud sihtkohta: Jaagupi külla Naari tallu. ­Täpsemalt kalatallu.

Peremees Avo Naar seisab ja ootab ajakirjanikku keset hoovi, sest kokku lepitud kella seitsmest on kolm minutit juba möödunud. Aga ta teatab, et pole hullu. ­Hommik on kena, õues mõnus. Päike paistab, puhub kerge tuuleke: ilm oleks nagu mereleminekuks tellitud. Läheme võrgust ­kala tõmbama.

Tõsi, me ei lähe üksnes kalale. Neljandat põlve rannakalur Naar tahab rääkida kohalikust Jaagupi sadamast. Järgneva ­mõne tunni jooksul ta uimeliste väljatõmbamise raske töö kõrvalt seda teebki.

“Me kutsume seda tantsulavaks,” ütleb kalur jutu hakatuseks. ­Nimelt käis siin tantsu vihtumas valitsusjuht Jüri Ratas isiklikult. Aasta oli siis 2017 ja algamas oli kümnes Kabli Päikeseloojangu festival. Küll oli kaunis pidu, nagu Naar heldimusega meenutab. Ratasele pakkus ta suitsukala. Peaminister kiitis kraami heaks.