Tuhanded dokumendid lähevad vahetusse

Pärnu südalinnas Hansapordi hoones asuvasse teenindusse minnes tasub oma aja säästmiseks esmalt heita pilk ukse kõrval telerile, kus juhendatakse, kuidas kõige kiiremini toimingud tehtud saab. Foto: Urmas Luik

Tänavu peaks Pärnumaal vahetusse minema tavapärasest kaks korda enam passe ja kolm korda rohkem ID-kaarte, mis võib teeninduses kaasa tuua järjekordi.

Uut Eesti passi vajavad Pärnumaal 11 000 ja ID-kaarti 15 000 inimest, 2013. aastal on need numbrid aga veelgi suuremad, rääkis politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Pärnu teeninduse juhataja Annika Pärna.

Üle Eesti lõpeb tänavu ligi poole miljoni passi ja ID-kaardi kehtivusaeg.

“Lõppema hakkavad nii need dokumendid, mis anti välja 2002. aastal kümneks aastaks, kui 2007. aastal viieks aastaks,” selgitas Pärna. Praegu väljaantavad dokumendid kehtivad viis aastat.

“Järjekordade vältimiseks soovitame uue dokumendi peale hakata mõtlema umbes pool aastat enne vana kehtivusaja lõppu,” sõnas Pärna.

Minge õigesse kohta

Kui tavapäraselt ei ole Pärnu teeninduses üle paari inimese järjekorras, siis tänavu võib enam aega kuluda. Senine praktika näitab, et rohkem inimesi tuleb dokumente taotlema suvekuudel ja palgapäevadel ning tööpäeva kestel lõuna ajal ja tööpäeva lõpu poole.

Ehkki kodakondsus- ja migratsioonibüroo Pärnu teenindus asub juba viis aastat südalinnas Hansapordi teisel korrusel, käib pea iga päev keegi seda veel otsimas vanas kohas politseimajas. Peale uue asukoha tasub dokumenti taotlema minnes teada, et nüüd pole vaja enam kaasa võtta fotograafi juures tehtud pilti, sest selle saab teha kohapeal fotoboksis ja tasuta. Lihtsam ja odavam ongi dokumente taotleda büroosse kohale minnes, aga kui seda siiski keeruline teha, võib avalduse esitada ka posti või e-posti teel. Juhised selleks leiab politsei kodulehelt või kliendiinfo telefonilt 612 3000.

Passi peab üldjuhul taotlema büroos, sest praegustesse passidesse lisatakse sõrmejäljed. Posti teel saab passi taotleda vaid, kui andmebaasis on sõrmejäljed juba olemas ja need pole vanemad kui kaks aastat

“Posti teel taotlevad ID-kaarti enamasti eakad inimesed, kel keeruline liikuda. Neil aitavad lapsed või hooldajad taotluse postiga saata,” selgitas Pärna.

Kopsakas riigilõiv

Dokumendi taotlemist tasub ette planeerida seegipärast, et riigilõiv pole sugugi väike. ID-kaardi eest peab tasuma 24.28 eurot ja passi eest 28.76 ning neid koos taotledes 38.34. Alla 15aastastel, vanaduspensionäridel ja puudega inimestel on summad vastavalt 6.39, 14.38 ja 19.17.

Büroos saab tasuda nii sularahas kui deebetkaardiga, aga Sampo ja Nordea klientidel on kaardiga makstes teenustasu ristkasutuse tõttu kõrgem. Soovi korral võib siis maksta hiljem internetipangas.

Praegusel ajal võib paljudes peredes sääraste summade väljakäimine tõsise augu eelarvesse lüüa. Sel puhul võib kirjutada politsei- ja piirivalveametile taotluse riigilõivu vähendamiseks või sellest hoopis vabastamiseks. Alustada võiks omavalitsuse sotsiaaltöötaja juurest, aga nõu võib küsida ka büroos klienditeenindajalt või infotelefonile helistades.

“Paljud inimesed veel ei tea sellisest võimalusest, aga omavalitsused on teadlikud, kuidas taotlust esitada,” rääkis Pärna.

Seadus ütleb, et Eestis pidevalt elaval kodanikul peab olema ID-kaart. Pass on reisidokument ja see võib olla, aga ei pea.